Inimeste ajaarvestus on suhteliselt lihtne ja aeglane. Üldistatult koosneb see magamise ja ärkveloleku tsüklist, mille kestel süüakse mitu korda ja istutakse tundide viisi ärkvel. Sellest osa nimetatakse tööks, osa puhkuseks ja teatud aeg kulub uuele toidule ruumi tegemisele.

Mõne aasta eest DeepMindi meeskonna poolt ajakirjas Science avaldatud artikli kohaselt õppis nullist alustanud AlphaZero malet mängima nelja tunniga, mängides enda vastu umbes 44 miljonit partiid. Seejärel võistles see 100 partiist kohtumisel maailmas aastaid domineerinud malearvutiga Stockfish, võites natuke üle veerandi mängudest ja ülejäänud viigistades. Professionaalne maletaja jõuab karjääri jooksul analüüsida umbes 100 000 mängu.

OpenAI ei avalda ChatGPT treenimiseks kasutatud tekstilise teabe mahtu ega allikaid. Praegu on käimas kohtuvaidlused, kas firma tohib iga loetud allikast õpitut ärilisel eesmärgil kasutada. Üldiselt hinnatakse, et suure keelemudeli treenimiseks kasutati miljardeid tekste kõikvõimalikest raamatutest ja veebiruumist. Masinal kulus kõige selle analüütiliseks lugemiseks katkematult 34 päeva. Ennustuste järgi on ChatGPT viies versioon eelmisest mudelist vähemalt tuhat korda võimsam. Tööks raamatuid lugev kirjanduskriitik võib elu jooksul sügavamalt ja pindmisemalt kohtuda umbes 10 000 raamatuga.

Näidete eesmärk on püüd osutada tehisintellekti ja inimese aja käsitluste prognoositavale lahknemisele. Ülesanded, mille lahendamiseks kuluks inimestel nädalaid, kuid või isegi aastaid tööaega, võib tehisintellektil kuluda hetk. Inimesele sarnaselt tulemus oleneb töö keerukusest ja olemusest.

Kiirus pole siiski ainuke kriteerium. Erinevad ka TI-süsteemide ja inimeste aja kogemine. Masinal puudub teadvus ja subjektiivne ajakogemus. See töötab vastavalt protsessori kella tsüklitele ja juhiste saabumise kiirustele. Seevastu inimestel on subjektiivne ajakogemus, mida mõjutavad tähelepanu, kultuur, vanus ja käsil olevate tegevuste olemus, sellesse suhtumine ning ülesande keerukus. Einstein märkis, et minut kuumal pliidil tundub nagu tund, aga tund kallimaga möödub nagu minut.

Pärast sissejuhatust aja käsitlusse ja tunnetusse on sobiv meenutada, et päeva pealt nädala eest kohtusid Ühendkuningriigis mitmed tehisintellekti valdkonna eksperdid, tipp-poliitikud ja Elon Musk. Viimane ennustas, et tänu tehisintellektile ootab tulevikus kodaniku palga asemel kodanikke küllus. Elatakse ühiselt kõrge toimetuleku tasemel. Miljardäri visioonis pole vaja teha ühtegi tööd. Erandina neile, kes seda soovivad, võivad teha mingit tööd isikliku rahulolu jaoks. Kui on vaja midagi, mida ise ei tee, tuleb seda paluda tehisintellektist võlurilt.

Kuulajast sõltuvalt äratas mehe mõttevool mälupilte Karl Marxist või Jacob ja Wilhelm Grimmist. Aimatavalt tabas muinasjutulist kommunismi koos või eraldi vaimsuse lähedusega ka Elon Musk. Vähemalt vendade Grimmide loos leidub alati õpetlikke hoiatusi, et liiga ilusad lood lõppevad halvasti. Maailma rikkaim inimene kallutaski õnneliku visiooni meelsust hoiatusega "humanoidrobotite" eest, mis võivad hakata inimesi jälitama.

Poole aasta eest ise innustunult lühemat kasvu inimest meenutavat Teslabot robotit maailmale tutvustanud Musk märkis, et "me peaksime olema üsna mures" humanoidrobotite pärast, kuna need "saavad teid kõikjal jälgida".

Siinkohal tasub teha korraks tõsine mõttepaus ja püüda end kujutada aega, kui inimeste keskel liiguvad neid teenindavad humanoidid. Kui tõenäoline on, et selline robot saab inimest praktiliselt kõikjal jälgida? Inimesed omavahel austatavad personaalset ruumi, privaatsust, anonüümsust, valikuvabadust jne. Inimesed on sõnatuid kokkuleppeid ja instinkte lihvinud tuhandeid aastaid.

Eksitav oleks usaldada roboti tarkvarasse seatud piiranguid, näiteks jätta inimeste jälgimises või järgimises midagi tegemata. Samas eeldades, et robot peab saavutama talle antud eesmärke, tehes seda inimesest nutikamalt. See eeldab muu hulgas valmidust ületada talle seatud takistusi. Nende seas võib kujuneda taktika vältida inimeste soovide täitmist, sealhulgas teda oma kavatsustest teavitada, teades, kuidas viimane võib pahaseks saada.

Näiliselt keskendus Elon Muski hoiatus ühele banaalsele ümberkorraldusele. Mis juhtub, kui humanoidile tehakse tarkvarauuendus, mille tulemusel pole nad enam nii sõbralikud, jättis Musk õhku retoorilise küsimuse?

Praegu võib taoline küsimus tunduda ulmelise ja kaugena. Inimese ajaarvestuses on see igati mõistetav. Me pole aga enam ainukesed arendustöö tegijad. Täna on juba olemas "asjad", mille kohta tõdes austavalt tehisintellekti ristiisaks peetav Geoffrey Hinton: "Ma olen lihtsalt teadlane, kes mõistis äkki, et need asjad muutuvad meist targemaks.". Jätkuarengud ei kulge enam inimese ajaarvestuste järgi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".