Euroopas on vaid viis ettevõtet, kes pakuvad hobuste kehavälise viljastamise teenust ja nüüd kuuluvad sellesse seltskonda ka eestlased. Taolist hobuste kehavälist loodete tootmise teenust pakkusid seni Genti Ülikool Belgias ja mõned erafirmad. Nüüd on see võimekus ka maaülikoolil koostöös Luunja talli ja Perila talliga, selgitas ettevõtmise eestvedaja, maaülikooli tõuaretuse ja biotehnoloogia nooremteadur Elina Tsopp.

ICSI-embrüoga tiineks tehtud mära on praegu Luunja tallis. Kuna mära tiinus kestab 11 kuud, tuleb Eesti esimene katseklaasihobune ilmale tuleva aasta augustis. Embrüo siirdas talle maaülikooli loomaarst Ulrika Tuppits.

"Katsetused käisid (Perilaga, toim) paralleelselt mõlemas tallis. Asjaolu, et Luunja tall sai tiinuse esimesena, oli lihtsalt õnne küsimus," märkis Tuppits. Loomaarsti sõnul alustasid maaülikooli veterinaariateadlased katsetustega juba kaks aastat tagasi. "Kõige lihtsamalt öeldes on tegemist äärmiselt keerulise protseduuriga," tõdes Tsopp.

Mis aga teeb taolise protseduuri keeruliseks? Tsoppi sõnul on see asjaolu, et munarakku tuleb süstida üks sperm ehk üksainus spermatosoid. Arvestades rakkude suurust, on see juba iseenesest väga keeruline protseduur. "Siiski sellega ei pruugi munaraku viljastamine veel kaugeltki õnnestuda. Kõik sõltub OPU-protseduuriga kogutud rakkude kvaliteedist, nende transporditingimustest, kasutatavate spermide kvaliteedist ja veel mitmest tegurist," kirjeldas Tsopp.

Hobusekasvatajate nõudlus OPU-ICSI tehnoloogia järele on suur. "Taoline biotehnoloogia aitab järglasi saada tippspordis osalevatelt märadelt, ilma et see nende sportlaskarjääri segaks. Samuti võimaldab OPU-ICSI tehnoloogia saada järglasi märadelt, kes muud moodi järglasi ei saaks või kasutada väga hinnaliste täkkude spermat varasemast tõhusamalt," selgitas Tsopp. Tema sõnul pole saladus, et kehaväline viljastamine on hoburingkondades väga kuum teema. Tänapäeval müüakse lisaks hobustele ja varssadele juba ka embrüoid.

Ehkki sporthobuseid nende sportlaskarjääri tõttu ei tiinestata, ihalevad kõik tallid just parimate hobuste järglasi. Nüüd on parimatel märadel olemas lisaks tavapärasele embrüoloputusele järglaste saamise võimalus ka OPU-ICSI tehnoloogiaga. Selle kiire protseduuri käigus võetakse munasarjadest munarakud välja ning hobune saab peale ühepäevast puhkepausi kohe sporti edasi teha. Munarakud viiakse laborisse viljastamisele ja viljastatud rakud kasvavad kuni siirdamise või külmutamiseni inkubaatoris seitse kuni kümme päeva.

Teine oluline põhjus, miks kasutada biotehnoloogiat, on maaülikooli teadlaste sõnul tipptäkkude sperma hind. Mõne täku üks spermakõrs maksab 30 000 eurot või rohkemgi. Mära kunstlikul seemendamisel on sageli tarvis kahte-kolme kõrt, kusjuures tiinus ei pruugi tingimata õnnestuda. ICSI tehnoloogiat kasutades on siiski võimalik ühe spermakõrrega laboritingimustes viljastada sadu munarakke ja anda parimaid geenikombinatsioone sadadele järglastele.

Ühelt märalt saadakse korraga kuni 20 munarakku. Seda on võimalik saavutada OPU-meetodil ehk folliikuleid (munarakku sisaldav põieke, toim) pika nõela ja vaakumpumba abil välja imedes. Kui hobuste sigimisperiood jääb kevade ja sügise vahelisse aega, siis OPU-meetodil saab munarakke võtta ka kogu talve.