Täpsemalt jälgis teadlasrühm eesotsas Mark McCaughreaniga Euroopa Kosmoseagentuurist udukogu keskosas asuvat Trapetsi täheparve. Tähekogum on Maale üks kõige lähemal asuvaid tähekogumeid, asudes umbes 1400 valgusaasta kaugusel. Möödunud aasta septembris ja oktoobris jälgisid astronoomid seda maailma suurima kosmoseteleskoobiga kokku 35 tunni vältel.

Vaatlusaeg oli soojuskiirguse spektriosas vaatlusi tegeva teleskoobi jaoks piisavalt pikk, võimaldas pildile püüda isegi planeedimõõtu taevakehi. Kokku õnnestus töörühmal andmeid analüüsides tuvastada 540 planeedikandidaati, millest väiksemate mass oli Jupiteri omast veidi enam kui kolmandiku võrra väiksem. Seejuures moodustas iga kümnes ehk kokku umbes 40 taolist keha teise omasugusega kaksiksüsteemi. Teisisõnu tiirlesid need teineteise, mitte mõne läheduses asuva tähe ümber.

Tähtedevahelises ruumis hulkuvate võimalike gaasihiidude olemasolu saab selgitada töörühma hinnangul võrdlemisi sirgjooneliselt. Planeedisüsteemide nooruspäevil heidetakse ikka ja jälle mõni planeet gravitatsiooniliste mõjude vastastikmängu tõttu sellest välja.

Kaksiksüsteemide olemasolu on aga McCaughreani sõnul raskem. Planeedipaaride samast süsteemist pärinemise võimalus on võrdlemisi väike, sest nende planeedisüsteemist välja heitmine on võrdlemisi kaootiline sündmus. Võrreldavalt väike on aga ka võimalus, et kaks planeeti sattusid ilmaruumis puhtjuhuslikult teineteisele piisavalt lähedale, et jääda teineteisega gravitatsiooniliselt seotuks.

Ühe täiendava võimalusena pakub töörühm välja, et taolised planeedid võisid tekkida sarnaselt tähtedega ehk järjepanu kasvamise asemel moodustuda gaasipilve kokkukukkumise teel. Viimane omakorda seab aga küsimärgi alla selle, kui väikesed kehad saavad sel viisil üleüldse tekkida ja millised tingimused peavad olema selleks täidetud.

Uuring laaditi üles võrguvaramusse arXiv ja ilmub ajakirjas Nature.