Eesti teadlased loodavad, et Euroopa Liit GMO-direktiivi leevendab
Euroopa Liit kavatseb legaliseerida geenitöötlustehnoloogiad, mis võimaldavad aretada põua- ja haiguskindlamaid taimi. Eesti teadlased on seda muutust oodanud aastaid, sest praegune GMO-direktiiv seab geneetiliselt muundatud sortide aretamisele kõrged tõkked.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi aknalaual olev tomatitaim on saadud täppisaretusmeetodil, ehk tema genoomis on tehtud mõningaid muudatusi. Samasugused muutused oleksid aga saanud tekkida ka looduslikult, ütles taimebioloog Hannes Kollist.
"Me muudame taimi. Õpime tegelikult loodusest: millised mehhanismid on taimel, mis saab hästi hakkama rasketes tingimustes, ja siis püüame neid mehhanisme kanda üle taimedele, mida toidu tootmisel kasutame," sõnas Kollist.
Nii ongi Kollist oma meeskonnaga aretanud põuakindlamad tomatitaimed, varsti on valmimas ka sama tehnoloogiaga muundatud odrataimed.
"Need tomatid, mis meie oleme saanud, need ei sulge õhupilusid ja kasutavad vett vähem kasvamiseks. Ja kui me tegime katseid, et lõpetasime kastmise, siis meie tomatid pidasid põua käes vastu oluliselt kauem," sõnas Kollist.
Täppisaretusmeetodil saadud taimega aga põllukatseid teha ei saa, seda piirab Euroopa Liidu GMO-direktiiv. Sama punnseisu ees on ka Maaelu Teadmuskeskuse teadurid.
"METKI taimebiotehnoloogia laboris on praegu võimekus olemas et teha neid CRISPR taimi, et teha haiguskindlamaid taimi, aga nad ei saa neid põllul katsetada, et kas see ka põllutingimustes nii on, sest seadused ei luba, et tegelikult on praegu nagu väga ebameeldivad raamid ees, sellel et saaks teadus areneda ja saaks sordiaretus areneda," sõnas Maaelu Teadmuskeskuse nisuaretaja Reine Koppel.
Kolmapäeval avaldab Euroopa Komisjon ettepaneku piirangute leevendamiseks. Teadlaste sõnul aitaks see eelkõige võidelda aina süveneva ülemaailmse põuaprobleemiga.
"Näiteks Argentiinas on aretatud nisu, kuhu on sisse viidud põuakindluse geenid, ta annaks põuastes tingimustes 50 protsenti parema saagi kui tavaline nisu," ütles Koppel. Sordiaretajate sõnul vähendaks uute tehnikate lubamine ka väetiste ja muude kemikaalide kasutamist
"Ühes ülikoolis on arendatud sellised sordid, kus ei ole sees seda valku, mis tekitab gluteenitundlikkust," sõnas Koppel.
Kui need täppisaretusmeetodid saaks kasutada, oleks see ka saiasööjatele plussid, need kes praegu ei saa saia süüa.
Toimetaja: Mari Peegel
