Teadlased on nüüd avastanud ühest tähetekkepiirkonnast aminohapet trüptofaani, vähemalt tugevaid viiteid trüptofaani olemasolule.

Piirkond asub meist umbes tuhande valgusaasta kaugusel, mida tuleb astronoomilises mõõtkavas pidada päris lähedaseks.

Trüptofaan on üks paarikümnest aminohappest, millest meie maapealsed elusolendid ehitavad üles valke, elutegevuseks ülitähtsaid ühendeid.

Inimese kehas läheb trüptofaani tarvis näiteks selliste tähtsate hormoonide nagu serotoniin ja melatoniin lähteainena, mis aitavad kujundada meeleolu, söögiisu ja und; maks toodab trüptofaanist aga niatsiini ehk vitamiin B3, mida on vaja ainevahetuses ja DNA sünteesis.

Infrapunavalguses on trüptofaani molekulil aga rohkesti iseloomulikke spektrijooni, mida astronoomidel ongi nüüd õnnestunud tähetekkepiirkonnast IC348 tulevas valguses vaadelda. Vaatlusi tegid nad infrapunasele spektriosale keskendunud kosmoseteleskoobiga Spitzer.

Susana Iglesias-Groth Tenerifel La Lagunas asuvast Kanaaride Astrofüüsikainstituudist kirutab Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas, et avastus julgustab otsima samast piirkonnast ka muid aminohappeid.

Samuti tugevneb lootus leida aminohappeid ka muudest tähetekkepiirkondadest.

Päikesesüsteemi kohta on juba teada, et aminohappeid leidus siin juba süsteemi tekkeaegadel, sest ka iidset päritolu meteoriitides leidub neid rohkesti.

Kui aminohapped peaksid osutuma kõigis tähe- ja planeeditekkepiirkondades üldlevinud aineiks, siis võib arvata, et neil on ka noorte planeetide peal oma osa mängida, ja mine tea, ehk aitavad nad isegi elu tekkele kaasa.