Sooline ebavõrdsus on sotsiaalne ilming, milles diskrimineeritakse kedagi tema soo tõttu. Sooga seotud tegur võib lähtuda bioloogilisest, psühholoogilisest või kultuuri normidest tulenevatest erinevustest. Osa erisustest võivad olla loomulikud ja tuleneda inimeste bioloogilisest arengust. Teised tulenevad tihti sotsiaalsetest konstruktsioonidest.

Inimestevahelist ebavõrdsust esineb kõigis selle ilmnemisvormides kõikjal maailmas. Mõnikord teadmatult, aga üha enam ikkagi niinimetatud avaliku saladusena. Saladusega on nähtus seotud vaid sedavõrd, et sarnaselt saladustele sellest ei räägita. Kui kõik aga vaikides teavad, pole tegemist tõelise saladusega. Nagu seda pole ka asjaolu, et enamikel juhtudest on ebavõrduse kannatavaks osapooleks naised.

Selle paratamatu tulemina on probleemi lahendamisest enim huvitatud naised. Samas on nad ebavõrdses olukorras, sest omaette tegutsedes on soovitud tulemust raskem saavutada. Paradoksaalsel moel võivad mõned pakutud lahendustest suurendada ebavõrdsust meeste suhtes. Käsitledes seda õigustatud kättemaksuna ja sellega leppides, ei parandata olukorda, vaid võimendatakse olemasolevat vastuseisu. Ühte taolist piiripealset mehhaanilist ideed arendatakse Hispaanias.

Enne aga veel paar mõtet vajadusest muutuste järele. Levinud arusaama järgi on sooline võrdsus elujõulise ning optimaalse majanduse vajalik ja oluline osa. Tegemist pole pelgalt kultuurilise vastutusega, vaid ratsionaalse majandusliku valikuga. Rumal oleks rakendada poolele riigi elanikkonna võimalustele piiranguid, sest nii jääb selle osa potentsiaal realiseerimata. Eriti rumal on seda teha selle poolega, kellest sõltub elanikkonna järelkasv.

Sestap püüavad edumeelsemad valitsused rakendada võrdõiguslikkuse parandamisele suunatud mitmesuguseid poliitikaid. Nendest kõik pole samaväärsed ega kasulikud. Küll aga pakuvad need õpetlikke kogemusi ja kinnitavad heade kavatsuste olemasolu.

Teenigu järgnev näide antud teema arengut, stimuleerides lahenduste otsimist, sõltumata milliseid vahetuid reaktsioone võib äratada. Hispaania soolise võrdõiguslikkuse indeks on 78,8 protsenti. Võrdlusena oli 2021. aastal kõige parem näitaja Islandil 89,2 protsendiga. Karmist looduskeskkonnast lähtuva olustiku taustal on lihtne kerge, et inimeste võrdne kohtlemine on ellujäämise oluline eeldus. Teisel kohal oli Soome 86,1 protsendiga ja kümnendal kohal Šveits 79,8 protsendiga.

Eesti paigutus umbes 50. kohale, kogudes 100 punkti skaalal 73,3 punkti. Kõige kehvem seis on Afganistanis 44,4 protsendiga.

Hoolimata sellest, et Hispaania võrdõiguslikkusega olukord keskmisest parem, otsustas riigisekretär võrdõiguse alal Ángela Rodríguez naiste ja meeste vahelist koormuse jaotust tasakaalustada. Lahendus seisnes paarsada tuhat eurot riigiraha maksma läinud nutirakenduses. Tarkvaraga kavatsetakse registreerida pereliikmete poolt kodutöödele kulutatud vaev. Iga pereliige saab sisestada, mida ta tegi ning panna kirja tegevuse alguse ja lõpuaja.

Portfellita minister usub, et rakenduse abil tuuakse päevavalgele peamiselt naiste kogetav ja koduste ülesannete täitmist saatev nähtamatu "vaimne koormus". Uuringute järgi on naistel kodutööde osas meestest suurem koormus, viitas Rodríguez Šveitsis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alamkomitee istungil. Hispaaniast teevad lõviosa kodustest töödest naised 45,9 protsendis leibkondades. Meestest seisab sama olukorra eest 14,7 protsenti. Ilmselt seisab märgatav osa mainitud meestest sundolukorra ees, olles näiteks üksikhooldaja.

Hispaania riikliku rakendusega loodab minister avalikku teadvusesse tuua seni justkui nähtamatult juhtuvad kodused tööd ja kohustused. Sellisteks on näiteks poest vajalike toodete ostunimekirja koostamine, koduste söögikordade ja nende jaoks toiduhangete valikute tegemine. Piltlikult jääb nende mõjul mulje, nagu oleks pesumasina juures isetäituv pesupulbriastja. Nende kõrval võib paista toa koristamine suure, ennastohverdava ja rituaalse ettevõtmisena. Sellest kõik on teadlikud, kuid see pole heaolu tagamiseks piisav.

Rakendusele asetatud lootusteks on õpetada kõiki pereliikmeid nägema kodustest töödest peamiselt oma osa. Ilmselt pole enamike pereliikmete panus kuigi suur. Samuti usub minister, et kui selgub ülesannete jaotuses ilmne ebavõrdsus, asutakse vastavalt rohkem pingutama. Kodutööde demokratiseerimise loosungi all plaanitav sekkumine peaks mõjuma lisaks meeste ja naiste panuste tasakaalustamisele ka näiteks ühiselamutes või jagatud eluruumides viibivate kaaslaste võrdse panustamise edendamisele.

Kes soovib, võib sõlmida kihlvedusid ministri loodetud edu või vastuolude süvenemise peale. Ángela Rodríguez kallutab tõenäosust viimase poole, jätkates vastastamise meeleoludes. Muu hulgas on ta nimetanud idee kritiseerijaid virisejateks, keda häirib väljavaade panustada kodustesse töödesse rohkem oma aega. Hispaania valitsuses on naiste ülekaal. Ehk oleks ausam ja tulemuslikum, oleks kui osa tema ülesannetest antakse meestele?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".