Julie Gevorgian San Diego California Ülikooli Scrippsi okeanograafiainstituudist ja ta kolleegid annavad ajakirjas Earth and Space Science teada, et on maailma meredest avastanud ühtekokku üle 19 tuhande veealuse mäe.

Tegemist on suuremate või väiksemate vulkaanidega, kustunute või ka tegutsevatega. Selliseid mägesid oli varem teada umbes 24 tuhat, nüüd saadi neid siis laias laastus peaaegu teist samapalju juurde.

Gevorgian ja ta kolleegid leidsid mäed üles merepinna kuju järgi, mis mägede gravitatsioonilise mõju toimel õige natuke muundub. Mõõteandmeid on sellise töö jaoks vaja päris suurel hulgal, sest kõikuvast, lainetavast ja säbrutavast veepinnast tuleb võtta pika aja keskmine.

Veealuseid mägesid endid radaripildile paraku ei jää, sest radarisignaal, olles elektromagnetiline laine, ei läbi vett, vaid neeldub selles.

Uuringu autorid tõdevad, et veealuseid mägesid on kasulik tunda kasvõi sellepärast, et neis võib leiduda rikkalikult maavarasid, sealhulgas haruldasi muldmetalle, mida võiks kunagi kaevandama hakata.

Allveelaevade navigatsiooniski on hea mägede asukohti teada, et vältida otsasõite, mida on ajaloos juhtunud.

Geoloogid saavad veealuste mägede paiknemise põhjal paremini aimu maakoorelaamade piirijoonte asukohast, sest just laamapiiridele on neid mägesid rohkesti tekkinud.

Veealused mäestikud mõjutavad ka hoovuste kulgu, ning soojade ja külmade hoovuste kulgemisest sõltub omakorda muu hulgas ka maapealne kliima.

Samas ei maksa tähelepanuta jätta sedagi asjaolu, et veealused mäed pakuvad sobilikke elupaiku paljudele veealustele elusolenditele, soodustades elurikkuse alahoidu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.