Tõsi, nõmmetirts on putuka kohta suhteliselt suurt kasvu, nelja sentimeetri pikkune, aga ta geenide hulk võib sellegipoolest hämmastada.

Saksa ja Tšehhi teadlased annavad ajakirjas Plos One teada, et nende uuringu põhjal küünib nõmmetirtsu genoomi suurus ligi 22 miljardi aluspaarini. Seda on umbes seitse korda rohkem kui inimesel ja umbes kaheksa korda rohkem kui hobusel.

Nõmmetirts kuulub tirtslaste sugukonda nagu rohutirtsudki. Ta elutseb Euroopas, kuid on väga haruldane. Teda leidub peamiselt vaid Alpi mägijõgede kaldail.

Oliver Hawlitschek Hamburgis asuvast Leibnizi Elurikkusemuutuse Analüüsi Instituudist ja ta kolleegid oletavad, et nõmmetirtsu geenirohkus tulenebki tuhandete aastate pikkusest pidevast kohastumisest pidevate muutustega nende jõgede ja jõekallaste looduslikus dünaamikas.

Teisalt tuleb tõdeda, et olendi genoomi suurus ei ole otseselt seotud olendi enda keerukusega. Keegi ei tea, miks genoomisuurus nii laialdaselt varieerub, muu hulgas ka putukate seas.

Äädikakärbse genoom näiteks on inimese omast kuus korda väiksem, ja see on ka üks peapõhjus, miks geneetikud just äädikakärbse peal tihti katseid teevad. Võib-olla saabub rohkem selgust, kui teadlased saavad rohkem putukagenoome läbi uuritud.

Praegu on genoomi suurus määratud ainult natuke enam kui 1300 putukaliigil, aga putukaliike on maailmas teada umbes miljon. Suurimad teadaolevad genoomid putukate seas ongi just mõnedel tirtsudel, aga ka kilkidel.

Hawlitschek ja ta kaaslased määrasid oma praeguses uuringus 50 tirtsuliigi genoomi suuruse, lootuses aidata kaasa genoomimahu ja evolutsioonitegurite seoste paremale mõistmisele.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.