Geenid juhatavad salu-lehelinnu õigele rännuteele
Kuidas valib rändlind sügisel tee lõunasse ja kevadel põhja, on küsimus, mis on inimkonda põnevil hoidnud ammustest aegadest.
Rootsi teadlaste uuringust selgub nüüd, et salu-lehelinnul on genoomis kaks piirkonda, mille geenivariandid määravad, kas lind lendab talvituma üle Pürenee poolsaare Lääne-Aafrikasse või hoopis üle Balkani poolsaare Ida- ja Lõuna-Aafrikasse.
Seda, et rännuteevalik on lindudel suuresti kaasa sündinud, on teadlased teadnud juba mõnda aega. Rootslaste uuring teeb nähtuse geneetilise tagapõhja aga senisest selgemaks.
Kahest salu-lehelinnu alamliigist suunavad geenid lõuna pool pesitsevaid linde rändama üle Püreneede, põhja pool pesitsejaid aga üle Balkani.
Kui kahe alamliigi salu-lehelinnud saavad omavahel järglasi, siis need rändavad lõunasse enamasti kas ühele või teisele alamliigile iseloomulikku marsruuti mööda, mitte kuskilt vahepealt, näiteks üle Itaalia ja Sahara kõrbe.
Staffan Bensch Lundi Ülikoolist ja ta kolleegid on ise üsna üllatunud, et nii keerukat käitumist nagu rännutee valikut Euroopast Aafrikasse korraldavad lindudel ainult kahte piirkonda koondunud geenid.
Lundi Ülikooli teatel ültes Bensch, et arvestades näiteks paljude inimeste raskusi leida seenemetsast naastes oma auto tee äärest üles, on päris uskumatu, kuidas vähem kui kümne grammine linnuke suudab rännata ilma igasuguse eelneva kogemuseta Rootsist mõnda konkreetsesse Aafrika paika.
Benschi ja ta kaaslaste uuring on avaldatud ajakirjas Nature Communications.
