Ameerika teadlased on nüüd välja töötanud arvutusliku meetodi, kuidas võiksime tähtedest, planeetidest ja kosmilisest gaasist läbi rännanud gravitatsioonilainetest põhimõtteliselt sellist teavet välja lugeda.

Deepen Garg Princetoni Ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid sellise saavutuseni, kui uurisid pealtnäha hoopis midagi muud: seda, kuidas elektromagnetlained levivad plasmas, mis asub reaktoris, milles toodetakse tuumasünteesi- ehk fusiooni nähtuse toimel keskkonna- ja kliima- ja süsinikusõbralikku elektrienergiat.

Sellises reaktoris, mida vastavalt täpsemale konstruktsioonile nimetatakse ka kas tokamakiks või stellaraatoriks, leidub ülikuuma elektronide ja aatomituumade suppi, mida püütakse ohjata tugevate elektromagnetlainetega. Plasma ja elektromagnetlainete koostegevust tuleb ette ka tähtede sisemuses, kus samuti tuumasünees käib.

Oma tööd tehes taipasid Garg ja ta kaaslased ühtäkki, et enam-vähem samade võrrandite põhjal kui elektromagnetväli plasmas, peavad käituma ka gravitatsioonilained, kui läbivad mateeriat.

Mateeria jätab gravitatsioonilainetesse õhkõrnu jälgi, millega varustatult lained aegruumi edasi võbistavad ja üha kaugemale edasi levivad, kuni mõnel planeedil võib leiduda tundlike mõõteseadmetega varustatud teadlasi.

Nemad võivad osata laineisse jäänud jälgede põhjal teada saada, millised olud on valitsenud tähtedes, planeetides ja kosmilies gaasis, mida lained on läbinud, miljoneid või isegi miljardeid aastaid varem, miljonite või isegi miljardite valgusaastate kaugusel.

Praegu meie planeedil olemas olevate gravitatsioonilainete detektoritega on seda teavet veel keeruline, kui mitte võimatu kätte saada, kuid tehnika areneb ja laineid jõuab meieni kindlasti veel.

Oma mõtteid ja arvutusi avaldab Garg ajakirjas Journal of Cosmology and Astroparticle Physics.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.