Kutselise kaluri Tarmo Luksi sõnul taotlesid Pärnumaa kalurid keskkonnaametilt luba kormorane sel kevadel heidutada juba mullu maikuus. "Paistab, et kevad võib tulla sel aastal varem. Ma arvan, et kormoranid on varsti kohal. Siiamaani ei ole me heidutusluba saanud, aga tõenäoliselt arutatakse kohtumisel, et seda oleks vähemalt märtsi alguseks vaja," sõnas Luks.

Eesti mereinstituudi meresüsteemide kaasprofessor Timo Arula sõnul käib jutt Pärnu jões ühest kindlast jõelõigust, mida rahvasuus kutsutakse Tindisaarteks. "Üks oluline töönduskala, meritint, kes elab muidu meres, tuleb sellesse piirkonda kudema. See aga on suhteliselt madalaveeline piirkond ja kitsas jõelõik," selgitab ta. Teisisõnu on Tindisaarte lõik tindile asurkonna järjepidevuse mõttes väga tundlik paik, mis vajab Arula sõnul kaitset.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi sõnul on tindimure vaid üks näide levinud arvamusest, et kormoran on kaluritele suur konkurent. "Kormoran võib üsna suure koguse kala välja püüda ja piltlikult öeldes kalurit leiva laualt võtta," selgitab ta. Kalurid ei jäta aga oma saagihuvide eest seismata. "Praegu olemegi seisus, kus ei saaks öelda, et looduskaitsjad ja kalurid on omavahel sõjajalal, aga siin on selge huvide konflikt," osutab Mägi.

Välku ja pauku

Kui kormoranide arvukus oli 1980. aastate alguses madalseisus, siis nüüdseks on neist kalurite silmis saanud nuhtlus. "Pärnu jõgi on Pärnu lahe nii-öelda emaüsa ja kalade häll. Oleme teinud igasugu piiranguid selle nimel, et hoida jõge lahti ja kala saaks tulla kudele. Me võime teha kõik endast oleneva, aga kui laseme kormoranide parvel peale tulla, pole sellest mingit kasu," selgitab Tarmo Luks kalurite muret.

Timo Arula sõnul oli igakevadise kalaseire ajal näha, kuidas kormoranide arvukuse kasv langes ajaliselt kokku meritindi kudemisega. "Täheldasime tõesti, et kormoranid ilmusid sinna koelmutele just täpselt sellel ajal, kui meritint ja vimb hakkavad jõkke tõusma," meenutab ta. Jutt käib ajast, mil jää varakevadel jõe pealt ära kaob. "See periood on tavaliselt märtsi lõpust mai alguseni, umbes 30–50 päeva," täpsustab Arula.

Luksi sõnul võib jääminek tänavu alata aga juba veebruaris. "Kui eelmisel aastal heidutusloa saime, oli meie jaoks juba aega vähe ja kiireks läks. Jahimehed olid siiski meile varmad appi tulema ja tulevad ka sel aastal," märgib ta. 

Koostöös jahimeestega kasutavad Pärnumaa kalurid kormoranide peletamiseks raketipüstoleid. "Oleme püstolitesse soetanud sellise moona, mis algul teeb paugu, aga siis saja meetri kaugusel veel kõvema paugu," kirjeldab Luks. Arula sõnul võib seni kasutatud paugutamise ja laseriga välgutamise kõrval olla seekord kaalumisel ka heidutusjaht. "Äkki sel kevadel juba lubatakse letaalset jahti hakata pidama kormoranidele? Kuigi ma ei tea, kuidas seda füüsiliselt läbi viiakse või jahimehi sellega tegelema motiveeritakse," sõnab ta.

Oma huvi kormoranide arvukust piirata on nii Luksi kui ka Arula sõnul kalakasvatajatelgi. "Põlula kalakasvandus juba eelmisel kevadel helistas mulle ja küsis, kas me ikka heidutust teeme. Nad tahavad oma kalamaimud jõkke lasta, aga tühja tööd nad rohkem teha ei soovi," meenutab kalur.

Vaidlused alles ootavad vaidlemist

Kui palju kormorane Eestis praegu elab, ei tea Marko Mägi sõnul täpselt keegi. "Liigil hoitakse jõudu mööda silma peal ja viimastel andmetel on neid meil pesitsemas veidi üle 30 000 paari," ütleb ta.

Ühest küljest on kormoran kaitstud liik, keda igal pool küttida ei tohi. Teisest küljest aitasid Mägi sõnul kormoranide arvukuse kasvule kaasa muutused Eesti vetes. Timo Arula täpsustab, et kormoranide arvukus on plahvatuslikult kasvanud viimase viie kuni seitsme aasta jooksul. "See langeb osaliselt kokku Sindi paisu langemisega," märgib ta.

Aastaid eraomaniku käes olnud paisu lammutamist alustati 2018. aastal ja 2020. aasta suvel valmis seal kiirevooluline kärestik. "Ülesvoolu endisest Sindi paisust käibki meritint kevadel kudemas. Seal on kormoranidel üsna kerge kala püüda, sest vesi on madal ja kalu palju koos," kirjeldab Mägi. Arula lisab, et lisaks meritindile hakkasid peale paisu langemist sealt ülesvoolu rändama näiteks merisilm ja vimb. 

Mägi ise tegeleb praegu kormoranide ohjamis- ja kaitsekava uuendamisega, mille eelmine versioon ilmus 15 aastat tagasi."Muu maailma teaduskirjandust lugedes jääb silma, on väga palju erinevaid tulemusi. Mõnes kohas leitakse, et jah, kormoran sööb väga palju ära sellist kala, mis on kaluritele majanduslikult oluline," toob Mägi välja. Teises kohas leitakse tema sõnul jällegi, et kormoran sööb küll palju, kuid sellist kala, mida kalurid niikuinii ei püüa.

Kuhu paigutub selle kõige taustal Eestis tasakaalupunkt kormoranide ja kalurite vajaduste vahel, tuleb Arula sõnul alles selgeks vaielda. "Ma saan aru, et sellepärast see töörühm ka koguneb, et jõuda ühisele arusaamale, et kus meie tasakaalupunkt on," ütleb ta.