Tervist peetakse tihti kullast kallimaks. Mis kasu on kullast, kui pole tervist? Kasu oleks juhul, kui kullaga ostetakse tööd, millega parandatakse patsiente puudutava teabe kvaliteeti, tagatakse raviga seotud tehnoloogiate toimivus ja luuakse süsteemide koostalitlusvõimekus.

Briti meditsiinitöötajaid koondava liidu tellimusel koostatud raportis tuuakse esile just need kolm IT-süsteemidega seotud puudujääki. Saaks need kõrvaldatud, paraneks patsientide ravi, ravile juurdepääs, koguneksid vajalikud kogemused, tõuseks tootlikkus ja edeneks tervishoiutöötajate tööelu.

Kulda ilmselt napib, aga seda tähtsam on, kuidas seda kasutatakse. Praegu läheb aastas kaduma 13,5 miljonit tervishoiu töötaja töötundi. Õigemini töötunnid ei kao, vaid nende väärtus on null. See teeb kokku umbes 1541 kasutult mööduvat inimaastat. Sedasi vaadates on tegemist suuremahulise kaotusega. Ühendkuningriigis elab umbes 67,8 miljon elanikku. Seega tekib kuningriigi asuka kohta aastas paarikümne minutiline kaotus. Seda pole jällegi palju.

See oleks aga uinutav vaatenurk. Tööealise elanikkonna 16–64-aastastest on 5,9 protsendil ehk 2,46 miljonil elanikul mõni töötamist takistav pika kestvusega haigus. Metafoorikeelde tõlgituna, nad ei osale kulla kaevandamises, aga vajavad seda elus toimetulekuks. Miljonid kaotatud tunnid võiks neid aidata ja nemad aitaksid siis teisi jne. Kõik see toob välja tervishoius rakendatavatele IT süsteemidele langeva vastutuse ja nende probleemidega seotud reaalselt katsutava traagika.

Raporti koostanud meditsiinitöötajate liit on võrreldav ametühinguga, mis esindab tervishoiutöötajaid riigiga toimuvates palga ja töötingimustega seotud läbirääkimistes. Sestap pole tegemist pelga akadeemilise tõdemusega. Pigem luuakse lähtepunkti läbirääkimiste järgmistele voorudele.

Antud ülevaatest selgub, et vaid 11 protsenti sealsetest meditsiinitöötajatest peab talle saadavaid IT-töövahendeid piisavateks. Seevastu peaaegu kolmandik nii pere- kui ka kliinikuarstidest pidas tarkvaralahendusi harva või üldse mitte-toimivateks.

Arstidest 82 protsenti mainis, et IT-lahenduste probleemide tõttu on nad kas iga kord või väga tihti pidanud ootama raviks vajalikke andmeid. Sellest tekkiva ravi hilinemise tulemusel langeb patsientide ohutus ja ravikvaliteet. Kaks kolmandikku tohtritest ei usu, et Ühendkuningriigis suudetakse lahendada need probleemid lähima kümne aasta jooksul. Peamise takistusena nimetati ebapiisavat ja ebatõhusat rahastamist. Arvestades kuningriiki tabanud majanduskriisiga pole lisaraha leidmine lihtne, kui mitte võimatu.

Pildile võib lisada ees ootava karmi talve ja kuningriigi kaasaegse ajaarvestuse pikimad ravijärjekorrad. Erakorralise meditsiini osakonnad peavad korraldama ootamatult saabuvate õnnetuste ohvrite ja raskelt haigete patsientide esmase ravi protsesse.

Tiheda asustusega Inglismaal saab alla kolmveerandi kiirabiteenuse vajajatest abi nelja tunni sees. Külmade saabudes ooteruumi täitumine vaid kasvab. Normaalne oleks, kui nelja tunni sees saab abi vähemalt 95 protsenti sinna saabunutest. Viimati oli selline olustik normaalne 2015. aastal.

Ent miks peaksime kauge ja oma valikul vigu tegeva riigi alamate pärast muretsema? Paljudest põhjustest võiks välja tuua kaks. Esimene võiks olla ajendatud puhtast inimlikkusest. Teine on pisut põnevam. Tegemist on ju endiselt rikka ja innovaatilise riigiga.

Akuutsed raskused ei sunni taolist riiki alla andma. Pealegi ei tohi lasta valijaid välja surra. Suures hädas tehakse muidu poliitikute vahel kaua veeretatavaid otsuseid ootamatu kiirusega. Seejuures ei tea keegi veel täpselt, kuhu ja kuidas innovatsiooni teravik suunatakse. Kõige tõenäolisem on oodata midagi tehisintellektiga seotut.

Olgu intrigeeriva vihjena toodud ühe Austraalia alamaga seotud juhtum. Loo kangelane sai parkimistrahvi, kuigi tegelikult oli ta parkimise eest tasunud. Ilmselt esines makseteenuses mingi tõrge. Probleemi lahenduseks oli vaja koostada vastavalt argumenteeritud avaldus.

Pärast esmast pusimist ja vigu otsustas trahvitu, et laseb vaide koostada värskelt OpenAI poolt avalikkusele tutvustatud vestlusrobotil ChatGPT. Robot koostas igati ontliku ja karistusest vabastamist õigustava avalduse. Omavalitsuse komisjon vastas pärast mõningast arutelu, et nad on sellel erandkorral nõus trahvinõude tühistama. Nad ei teadnud, et vestlesid robotiga.

Lugu on lihtsakoeliine ega anna põhjust maailma muutmiseks. Tähelepanu väärib protsessi suund. Novembris avalikku testkasutusse lastud vestlusroboti kohta on esitatud peamiselt tunnustavaid ja isegi imetlevaid arvamusi stiilis, et see suudab luua "muljetavaldavalt detailset" ja "inimlikku" teksti. Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman ennustas, et ChatGPT hakkab mõjutama nõudlust teadmustöötajate järele, kuna robot saab samaga hakkama juba piisavalt heal tasemel.

Alanud on isegi vaidlus, kas haridusasutustes peab loobuma kodustest kirjalikest töödest, sest need võib koostada mitte-inimene. Sestap pole võimatu, et hädas oleva suure riigi tervishoiusüsteem on sunnitud ja ka suudab robotitega osa arstiabi ümber korraldada. Seejärel tagasiteed enam pole. Muutus juhtub kiiresti. Seejärel peetakse ka roboti tervist kullast kallimaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".