Saksa ja Prantsuse teadlased eesotsas Raphaela Vogeliga Hamburgi Ülikoolist väidavad, et maakera temperatuuri äärmuslik tõus on seetõttu vähem tõenäoline, kui praegustest kliimamudelitest paista võib.

Vogel ja ta kaaslased kogusid analüüsi tarbeks hulgaliselt mõõteandmeid Atlandi ookeani troopikaaladel Barbadose saare ja lähivete kohal hõljuvate rünkpilvede kohta.

Paljudes kliimamudelites on võetud eelduseks, et maakera ekvatoriaalpiirkondi ümbritsevas passaattuulte vööndis, kuhu ka Barbados kuulub, jääb soojenemise toimel pilvi oluliselt vähemaks, mistõttu kaob ka pilvede jahutav toime ja atmosfäär kuumeneb selle võrra veelgi hoogsamalt.

Kindel on see, et kui kliima soojeneb, siis aurustub ookeanist rohkem vett ja pilvealune läheb niiskemaks; pilvede kohalt hakkab seepeale aga kuivemat õhku allapoole voogama. Seni on arvatud, et laskuv kuiv õhk paneb pilves sisalduvad veetilgad kiiremini aurustuma ja pilv hajub.

Vogeli ja kolleegide täpsed ja põhjalikud vaatlused näitavad nüüd aga, et kuivema õhu allapoole tulek siiski pilvi ei hajuta. Pigem lähevad pilved õhukihtide segunemise tulemusel hoopis paksemaks.

Teadlased kogusid pilveandmeid kuu aja jooksul kahe lennuki pardalt terve hulga mitmesuguste mõõteseadmete abil. Ühelt lennukilt lasti ka üheksa kilomeetri kõrguselt lahti sadu mõõtesonde, mis allapoole langedes mõõtsid temperatuuri, niiskust, rõhku ja tuule kiirust. Lisaks tehti merepinnal mõõtmisi ka laevalt.

Nii saadigi kätte enneolematult suur hulk täpseid andmeid. Andmete analüüsi tulemused ja neist tehtud järeldused on leidnud avaldamist ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.