Teadlased tahavad järgmise mehitatud missiooni Marsi asemel Veenusele saata

Veenuse pinnatemperatuur on ligi viissada kraadi, mistõttu astronaudid seal jalga maha panna ei saa. Küll aga oleks möödasõidu käigus võimalik teha lähivaatlusi.
Tähistaevast võime nii Marsi kui Veenuse kasvõi palja silmaga üles leida. Lähedalt pole inimsilm aga kumbagi seirata saanud. Mõlemad planeedid on juba pikalt olnud NASA sihtmärkide seas ning mehitamata lendusid on nende uurimiseks ka toime pandud.
Veel hiljuti viskas kohalik meedia õhku oletuse, et esimesest Eesti juurtega astronaudist Nicole Aunapu-Mannist võib saada esimene inimene Marsil ning aastaid on Ameerika Ühendriikides töö ja trenn selle nimel käinud. Nüüd tundub, et tema kosmosekarjäär võib kujuneda veel murrangulisemaks.
Enne Pariisi sõida Nuustakule
Väljaande The Guardian andmeil on esile kerkinud teadlaste tandem, kelle sõnul oleks enne Marsile minevikut mõistlik mehitatud missiooniga hoopis Veenust uurida. Noam Izenberg ja Alexander Macdonald visandasid oma ideed äsja ilmunud raportis, mis kandis nime "Kohtumine jumalannaga".
Marss ja Veenus on Maa lähimad naabrid ning tihedalt seotud mütoloogiaga. Vanade roomlaste ettekujutuses oli Marss sõjajumal. Veenust kujutati aga naisena ning tema valdkondadeks peeti näiteks armastust ja ilu.
Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedina pole Veenus inimestele just kuigi sõbralik keskkond. Pinnatemperatuur on ligi viissada kraadi ja rõhk on võrreldes Maaga pea sada korda suurem. Veenuse ümber on tihe väävelhappest pilvekiht, mistõttu planeeti ümbritseb endiselt palju salapära.
Samas on Veenus suuruselt meie koduplaneediga väga sarnane ning reis sinna ja tagasi võtaks vaid aasta, samas kui Marsil käimine kestaks kolm korda kauem.
Kaks ühe hoobiga
Esimese mehitatud süvakosmose missiooni Veenuse poole saatmise kasuks räägib ka asjaolu, et selle vältel saaks uurida, kuidas inimesed säärases piirisituatsioonis toime tulevad.
Ettepaneku autorid leiavad ka, et tegelikult saaks need kaks missiooni ühendada. Esmapilgul võib plaan tunduda kummaline, kuna Veenus asub meist ühel ja Marss teisel pool.
Izenbergi sõnul võiks justkui vales suunas Marsi poole startimine osutuda aga praktiliseks sammuks. Nii saaks kasutada ära Veenuse gravitatsiooni, mis õige lennutrajektoori puhul võiks Marsile jõudmiseks vajalikku aega ja kütust hoopis vähendada.
Missioonid lähevad Veenusele niikuinii
Aastal 2021 kuulutas NASA välja kaks mehitamata missiooni Veenusele: DAVINCI+ mõõtmaks Veenuse atmosfääri koostist ning uurimaks, kas planeedil võis kunagi loksuda ookean.
VERITAS uurib aga Veenuse geoloogilist minevikku ning püüab välja selgitada, miks Maale kõige sarnasem planeet siiski meie kodust niivõrd erinevalt arenes. Missiooni käigus kogutakse radariandmeid eesmärgiga teha topograafiline 3D mudel ja leida vastus küsimusele, kas Veenusel on laamtektoonikat ja vulkaane.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro