Nobeli preemia paroodiat kujutavad Ig-nobelid peaksid põhikirja järgi inimesi "esmalt naerma ja seejärel mõtlema panema". Avaldatud uuringud võivad kõlada seeläbi küll naljakalt, ent neil on potentsiaali parandada reaalselt inimeste elukvaliteeti. Näiteks on üks pilanobeli võitjatest, Andre Geim, pälvinud hiljem ka päris Nobeli preemia, tõsi, veidi teistsuguse uurimistöö eest.

Inseneriteaduse preemia – ideaalse uksenupu otsingud

Jaapani teadlased eesotsas Gen Matsuzakiga proovisid leida oma teadustöös, milline on kõige tõhusam viis uksenupu pööramiseks. Kuigi pealtnäha võib see paista väljamõeldud probleemiga, tõi see teadlaste sõnul esile vajaduse paremate uksenuppude disainimiseks. Jaapani vananeva ühiskonnaga arvestades võiksid neist kasu lõigata eeskätt eakad. Võrreldes linkidega võiks olla nendega ukse avamine mõnevõrra hõlpsam.

Tudengitega tehtud katsete käigus uuris töörühm täpsemalt, kuidas mõjutab sõrmede kasutust uksenupu läbimõõt. Kokku keeras 32 uurimisalust selleks 45 uksenuppu. Selgus, et enamasti kasutasid nad selleks pöialt ja nimetissõrme. Kui uksenupu läbimõõt ületas 10–11 millimeetrit, võeti appi kolmas sõrm. Neljandat sõrme läks tavaliselt tarvis 23–26-millimeetrise läbimõõduga uksenupu puhul. Tervet käsi võeti aga appi 45–50 millimeetri vahele jääv uksenuppu keerates.

Füüsikapreemia – pardipoegade ujumisnipid

Rahvusvahelist töörühma eesotsas Frank Fishiga hakkas 1994. aastal huvitama, kuidas linnud ja loomad rühmades liikudes energiat säästavad. Näiteks peavad jalgratturid kulutama tandemis sõites kuni 35 protsendi võrra vähem energiat. Metsikute loomade kohta oli kogutud katselisi andmeid aga vähem. Teadlastel pole võimalik neile öelda, kuidas nad käituma ja liikuma peavad.

Fish otsustas keskenduda seeläbi sinikael-partidele. Pardipojad järgivad koorumise järel ujudes täpselt seda, mida nende ema ees teeb. Veelgi kontrollitumaks katseks kasutas töörühm päris emaspardi asemel kunstparti. Tosina pardipere vaatlusel selguski, et reas ujumine vähendab partide energiakasutust.

Möödunud aastal tehtud järeluuringu põhjal peitub selle võti lainete liitumises ehk interferentsis. Pardipojad ujuvad vaistlikult emaspardi tekitatud laine harjadel. Viimane vähendab hõõrdejõudu, mida nad ujumisel trotsima peavad. Täiendavalt aitab energiakulu vähendada laine nn edasiandmine, mille käigus kandub laineenergia kadudeta ühelt pardilt teisele.

Rakendusliku kardioloogia preemia – armunute südamerütmid

Eliska Prochazkova lootis jõuda kolleegidega jälile, mis juhtub inimestega, kui nad tunnevad armastust esimesest silmapilgust. Selleks tegid nad kolmel Hollandis toimunud festivalil katseid kokku 140 paari pandud uurimisalusega. Nende käigus lasti uurimisalustel teineteist esmalt kolm sekundit silmitseda ning veel kaks korda kahe minuti jooksul sõnaliselt või mitteverbaalselt suhelda. Lõpuks küsiti, kas nad oleksid valmis veel kohtama minema.

Teadlased oletasid, et vastastikust veetlust tundvate kohtingukaaslaste puhul hakkavad kokku langema nii nende liigutused, pilk, südamerütm kui ka naha elektriline takistus. Naeratuse, naermise ning keha- ja silmaliigutuste puhul aga katsete põhjal seost pole. Küll aga sai vastastikku veetlust ennustada südametöö ja naha elektrilise juhtivuse põhjal. Teisisõnu on süda tõesti armastuse peegel.

Bioloogiapreemia – kõhukinnisus jätab skorpionid paaritumisel külmaks

Evolutsioon on leidnud kiskjate eest pagemise soodustamiseks mitmeid lahendusi. Näiteks kukub mõnedel sisalikel tõsise ohu korral saba ära. Nõnda ka skorpioniliigil Ananteris balzani. Anatoomilised iseärasused tähendavad aga, et nad kaotavad selle käigus kogu oma tagaosa, sh astla, mürginäärmed ja päraku. Nii pole nad enam võimelised oma elu jooksul kunagi roojama.

Brasiilia teadlased Solimary García-Hernández ja Glauco Machado ennustasid, et see hakkab mõjutama skorpionite liikumiskiirust ja seeläbi ka sigimisedu. Kui esialgu võiks olla neil hõlpsam liikuda, võiks pika peale nende liikumiskiirus soolestikku koguneva lisamassi arvelt väheneda. Ligi 150 skorpioniga tehtud katsete põhjal ei avaldanud see loomade käitumisele mingit mõju. Nõnda leidis evolutsioon äärmusliku, kuid siiski tõhusa lahenduse.

Meditsiinipreemia – jäätis parandab vähihaigete enesetunnet

Kemoteraapia ja kiirgusravi võib päästa inimesed vähist, kuid sellel võib olla mitmeid tõsiseid kõrvaltoimeid. Näiteks võib tekkida patsientidel suud limaskesta ääristavate rakkude surma tõttu mukosiit. Muu hulgas viib see igeme- ja keelehaavanditeni ning ka liigse süljeerituseni. Lisades sellele peapöörituse ja iiveldustunde, on patsientidel mõnikord pea võimatu süüa.

Mukosiidi ennetamiseks võetakse tihti appi krüoteraapia ehk patsientidel lastakse lutsida jäälaaste. Külmatundlikkuse korral jätavad patsiendid kuuri mõnikord katki. Nii antakse lastele mõnikord hoopis jäätist.

Poola teadlased eesotsas Marcin Jasinskiga otsustasid uurida asenduse tõhusust teaduslikumas võtmes. Selgus, et kolm korda jäätist saanud patsientidest tekkis mukosiit 29 protsendil, krüoteraapiata jäänutel aga ligi 59 protsendil. Teisisõnu aitab jäätis isegi tõsisemate tervisehädade korral.

Kirjanduspreemia – õigusdokumentide tarbetu poeesia

Sõltuvalt vaatenurgast leiavad mõned õigusteadlased, et juriidilised dokumendid on juba oma olemuselt keerukad. Kuna need käsitlevad üksikasju, peavadki need vääriti mõistmiste vältimiseks olema kuivad ja kubisema erialakeelest. Teiste arvates põhinevad seadused aga argielus kohatavatel ideedel ja põhimõtetel. Selle vaate kohaselt muudavad õigustekstid keerukaks hoopis psühhokeelelised tegurid. Lihtsalt öeldes nende vorm ja ülesehitus.

Eric Martínez, Francis Mollica ja Edward Gibson otsustasid välja selgitada, kuidas tavainimeste jaoks õigustekstide lugemist lihtsamaks muuta. Vähemalt inglise keeles ja 108 uurimisaluse põhjal näivad olevat selle võti psühhokeelelised tegurid. Näiteks raskendasid juriidiliste tekstide mõistmist sõnade suurtähtedega kirjutamine, arhailised fraasid ja tarbetu erialaste sõnade kasutus.

Kõige olulisemaks osutus aga teksti keskele joondamine. Nõnda annaks tavainimeste elu neid puudutavates küsimustes hea tahtmise korral märksa kergemaks.

Kunstiajaloo preemia – maiade alkoholiklistiir

Maiad on kogunud maailmas eeskätt tuntust oma inimohverduste, jahipidude, paleemelu ja tantsudega, mis leidsid tee ka maiade klassikalise perioodi keraamikale. Aastal 1977 jäi aga arheoloogidele esimest korda silma pilt klistiiri tegemisest. Järgnevatel kümnenditel leitud maalingutel ei tehtud seda vaid meditsiinilistel põhjustel, vaid ka rituaalsetel eesmärkidel, kasutades selleks muu hulgas alkoholi ja teisi uimastavaid aineid.

Aastal 1986 otsustasid Peter de Smet ja Nicholas Hellmuth teaduse hüvanguks ise katseliselt proovile panna, kuidas see inimest mõjutas. De Smet langetas klistiiri tegemisel valiku 5% alkoholi kasuks, kuna 20% alkohol oleks pärakusoolele liialt ärritav. Hiljem enda joovet mõõtes leidis ta, et klistiir sobib selle tekitamiseks piisavalt hästi.

Samas otsustas ta keelduda muu hulgas tubakal, hallutsinogeensetel seentel, vesiroosil, tsitsel ja konnamürgil põhinevate leotistest, mida potikildude põhjal samuti kasutati. Siiski laskis de Smet teha klistiiri dimetüültrüptamiiniga, mille toime peaks konnamürgile sarnanema. See aga de Smeti sõnul tema taju ei mõjutanud.

Peter de Smet ja Nicholas Hellmuth soovitasid oma toonases töös põhjapanevamate järelduste tegemiseks uuritavate hulka tulevikus suurendada ja proovida erinevaid doose.

Rahupreemia – eluterve klatš soodustab koostööd

Teiste tagarääkimist nähakse tavaliselt halvas valguses. Junhui Wu juhitud rahvusvahelise töörühma tehtud katsete põhjal sõltub aga kõik sellest, kas, kus ja kuidas klatšitakse. Paremal juhul soodustab see rühmasisest koostööd, seda eriti huvide konflikti korral. Mida rohkem tagaräägitava inimese kohta valetatakse, seda vähem tavaliselt süsteemist kasu on.

Wu järeldas uurimisalustel erinevat tüüpi mänge mängida lastes, et räägitavate valede hulga valimisel peaksid inimesed arvestama, kui palju nad tagaräägitavast sõltuvad.

Kui nad on temaga otseselt seotud, on kasulik rääkida ainult tõtt, sest tagaräägitava edust on kasu ka inimesele endale. Kui tagaräägitav tema elu aga kuidagi mõjutada ei saa, peaksid olema inimesed klatšist kasu lõikamiseks olema läbinisti ebaausad. Valikute tegemise hõlbustamiseks lõi töörühm ka vastava algoritmi.

Majanduspreemia – edu kindlustab enamasti õnn, mitte oskused

Itaalia teadlasi eesotsas Alessandro Pluchinoga hakkas häirima lääne kultuuris valdav edumüüt. Kui inimesed on piisavalt, targad, andekad või töökad, saabub õnn nende õuele ja nad saavad selle järgi väärikalt tasustatud. Nende omaduste jaotus rahvastikus järgib üldiselt Gaussi jaotust. Näiteks on kõige rohkem inimesi, kelle IQ on 100 ehk keskmise lähedane, kuid mitte kedagi, kelle IQ küündiks 1000-ni.

Miljardäride ja erakordselt vaeste inimeste jaotus on samas kiivas. Gaussi jaotuse korral peaks olema neid võrreldaval hulgal. Töörühma analüüsi põhjal mängib selle juures võtme rolli õnn ehk õigel ajal õiges kohas olemine.

Andekus ja kõrge intellekt on küll tähtsad, ent keskmiste võimetega ja kõrgele ühiskondlikule positsioonile jõudnud inimeste hulka vaadates on õnn vähemalt sama oluline. Seeläbi võib olla meritokraatia küll autorite sõnul üllas idee, kuid reaalses maailmas on tegu illusiooniga.