Ig Nobeli auhind kujutab endast Nobeli preemia paroodiat, kus auhindu jagatakse naljakate, kuid samas ka mõtlemapanevate teadussaavutuste eest. Auhinna nimi on ühtlasti sõnamäng inglisekeelse sõna ignoble (vääritu) arvel. Võitjad said oma auhinnad kätte Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis neljapäeval toimunud tseremoonial, kus osalesid ka tõelised Nobeli laureaadid.

Füsioloogia alal Ig Nobeli pälvinud teadlased avastasid hiirte, rottide ja sigade peal katseid tehes, et loomad on võimelised päraku kaudu hapniku omistama. Teadustöö on aluseks tulevastele kliinilistele uuringutele, mille eesmärk on välja selgitada, kas protseduuri saab kasutada ka inimeste peal hingamispuudulikkuse raviks, vahendab The Guardian.

Jaapani teadlastel tekkis auhinnaga päädinud mõte, kui nad märkasid, et mõned loomad, nagu lootskalad, suudavad oma soolte kaudu hingata. Nad alustasid tööd koroonapandeemia ajal, kui paljudes haiglates nappis hingamisseadmeid, et toetada kriitilises seisus patsientide hingamist.

Ig Nobeli rahupreemia läks nüüdseks juba surnud USA psühholoogile, kes uuris, kas rakette aitaks sihtmärgini juhatada nende sisse paigutatud tuvid. Uuringute käigus õnnestus tal edukalt treenida tuvisid New Jersey rannikul erinevaid sihtmärke tuvastama.

Botaanika preemia pälvisid rühm USA ja Saksasamaa teadlasi, kes avastasid, kuidas Lõuna-Ameerika taim Boquila trifoliolata suudab jäljendada tema kõrvale asetatud plasttaimede lehti. Avastus viis nad järelduseni, et taimedel võib olla mingit sorti meel ümbritseva keskkonna seiramiseks.

Meditsiiniauhinna võitsid meeskond Šveitsi, Saksamaa ja Belgia teadlasi, kes demonstreerisid, kuidas valulikke kõrvaltoimeid põhjustavad võltsravimid, võivad olla patsiendi kaebuste leevendamisel tõhusamad kui võltsravimid, millel ei ole valulikke kõrvaltoimeid.

Füüsikaauhinnna pälvisid Florida Ülikooli teadlased, kes uurisid põhjalikult surnud forelli ujumisvõimeid ja andsid edusammudest teada mitme teadusväljaande vahendusel.

Tõenäosuspreemia teenis 50-pealine, valdavalt hollandlastest koosnev uurimisrühm, kes viskas 350 757 korda münti, et testida Stanfordi ülikooli statistikaprofessori ja endise mustkunstniku Persi Diaconis'e hüpoteesi. Nende töö toetas Diaconis'e ennustust, et visatud mündid maanduvad veidi suurema tõenäosusega samal küljel, kust nad alustasid.

Hollandi teadlastele läks ka keemiaauhind. Nad kasutasid kromatograafiat, et eraldada purjus ja kaineid vihmausse, seda kõike muidugi polümeeride teaduse nimel.

Bioloogia Ig Nobeli auhind määrati postuumselt 1940. aastal ilmunud uuringu eest, mis käsitles piimatoodangu mõjutajaid piimakarjas. Näiteks panid uuringu autorid lehma seljale kassi ja lõhkusid pauguga paberkotte vaatamaks, kas piimavool muutub. Hirmunud lehmad näisid eritavat vähem piima. Hilisemates katsetes jäeti kass välja, sest tema lehmadele mõju ei avaldanud.