Mõned võõrliigid kipuvad kohalikku elurikkust hoopis kahandama. Teised, nagu näiteks pujulehine ambroosia, võivad ka inimeste tervist kahjustada.

Pujulehine ambroosia, mis on pärit Põhja-Ameerikast ja levib nüüd jõudsa järjekindlusega Euroopas ja Eestiski, kutsub oma õietolmuga paljudel inimestel esile allergianähte. Peale selle on taim ka visa umbrohi.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Vanessa Biekeri ja Michael Martiniga Trondheimis asuvast Norra Teaduse ja Tehnika Ülikoolist on nüüd geeni- ja mikroobiuuringu põhjal paremini aru saanud, miks on just pujulehine ambroosia võõrliigina nii edukas ja jätkusuutlik.

Teadlased kogusid kokku sadu pujulehise ambroosia näidiseid, nii tänapäevaseid kui ka herbaariumeis talletatuid, nii Euroopast kui ka Ameerikast, ja uurisid nende genoomid hoolega läbi.

Proovide vanus küündis ligi 200 aastani, aega, mil esimesed ambroosiaseemned teatakse Uuest Maailmast Euroopasse tulnuvat. Nii said teadlased aimu ka sellest, kuidas on need taimed Euroopas aja jooksul arenenud ja kohanenenud.

Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Science Advances, et Euroopasse jõudmise järel on siinseis tulnukais kõige enam muutunud just niisugused geenid, mis aitavad taimi kaitsta looduslike vaenlaste vastu.

Selgus ka, et pujulehiseid ambroosiaid nakatavad Põhja-Ameerikas ja Euroopas erisugused bakterid. Pääsemine päritolumandri ohtlike haigustekitajate käest võib olla üks tegur, mis on pujulehise ambroosia Euroopa-edu toetanud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.