Taimed valmistavad endale ise aspiriini
Kui meil pea või kõht valutab, siis tõenäoliselt võtame leevenduseks valuvaigistit. Taimedega on üsna sarnane lugu. Kui taimed tunnevad end ümbritsevast keskkonnast ohustatuna, suudavad nad ise omale aspiriini toota.
Teadlased uurisid hiljuti lähemalt taimede enesekaitsemehhanismi. Samuti seda, kuidas taimed reguleerivad salitsüülhappe tootmist. Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape on salitsülaatide perekonda kuuluv ravim. Inimesed on kasutanud seda sajandeid valu leevendamiseks. Värske uuring kinnitas, et ka taimede jaoks mängib atsetüülsalitsüülhape olulist rolli, aidates kaitsta neid haigustekitajate eest. Need võivad olla nii erinevad seened, bakterid kui ka taimeviirused.
Uuringust tuli välja, et stressi kogedes tekib valuvaigisti taimede kloroplastides. Kloroplastid on taimerakkude organellid, milles toimub fotosüntees. Ehk siis taimed kasutavad valuvaigistit peaaegu nii nagu meiegi.
Tulemuseni jõudsid teadlased tehes taimedele biokeemilisi analüüse. Seda selleks, et paremini mõista, mis toimub taimede sees, kui nad on stressis.
Nii nagu inimesed, tunnevad ka taimed keskkonnast tulenevaid mõjusid. Keskkonnastressi peale tekib kõigis elusorganismides hapnikku sisaldavaid reaktiivseid osakesi ehk vabu radikaale. Näiteks, kui inimene on päikesekaitsekreemita liiga kaua päikese käes, võib see viia päikesepõletusteni. Taimede jaoks on taoliseks stressiks näiteks tigedad putukad, põud ja liigne kuumus. Kuigi hapnikuradikaalide kõrge tase võib olla surmav, on neist väikeses koguses taimele kasu. Olulisena aitavad need taimel jõuvarusid koondada, et ähvardava ohuga toime tulla.
Teadlased kasutasid katses müürlooga perekonda kuuluvaid rohttaimi. Nad keskendusid ühele konkreetsele molekulile, mida on täheldatud varem bakterites ja malaariaparasiitides. Kui molekuli koguneb taime piisaval hulgal, algatab see keemilise reaktsiooni. Selle lõpptulemusena toodabki taim aspiriinilaadset ainet, mis on taimede jaoks justkui kaitsehormoon.
Teadlased soovivad saadud teadmisi kasutada selleks, et muuta põllukultuure vastupidavamaks. See on oluline, sest üha soojenevas maailmas on taimede saagikuse tagamine ülioluline. Uus teadmine võibki aidata muuta taimed tulevikus vastupidavamaks keskkonnaohtudele. Näiteks saab aretada taimi, mis suudavad paremini stressiga toime tulla.
Kuna maailm muutub üha soojemaks, ei ole teadlastel veel teadmist, kuidas paljud liigid suudavad ellu jääda. Kui taimed sattuvad hätta, siis ühel hetkel ka inimesed. Lisaks meie toitmisele puhastavad taimed meie õhku, pakuvad meile varju ja elupaika paljudele loomadele.
