Kosmosest tuli südamelööke meenutav signaal

Foto: Pixabay

Teadlased avastasid, et uus raadiosignaal kosmoses kostub helilaineteks muutudes samamoodi, nagu tuksub süda. Korrapäraste löökidena tuks-tuks-tuks.

Mõnikord jõuab kaugelt kosmosest Maale kiire sähvakas raadiolaineid. Raadiosähvatused on väga eredad ja võimsad välgatused, mis vältavad ainult mõne millisekundi. Iga sähvatusega vallandub tohutu energia. Ühe arvutuse järgi kataks see inimkonna energiavajaduse 30 miljardiks aastaks. Ei ole aga selge, mis võiks olla niisuguste sähvatuste allikas. Uus raadiosignaal sügavast kosmosest seab meie arusaamad neist müstilistest nähtustest taas kahtluse alla.

Kiired raadiosähvatused on teadlaste jaoks üks põnevamaid kosmilisi müsteeriume. Nüüd märkasid Ameerika teadlased süvakosmosest saabunud raadiosignaali, mis meenutab südamelööke. Inimlikus mõõtkavas on läbi galaktikavahelise ruumi vastu võetud ja tuvastatud sähvatused võrdlemisi lühikesed. Mõõtmiste alusel kestavad need kolm sekundit ehk need on varem registreeritud sähvatustest umbes tuhat korda pikemad.

Suurema intensiivsusega sähvatused toimuvad kolmesekundilise vahemiku jooksul iga 0,2 sekundi järel. See on esimene kord, mil signaal on perioodiline. Teadlaste sõnul on tegemist millegi ebatavalisega.

Enamik kiireid raadiosähvatusi süttivad vaid korra ja rohkem neist ei kuule. Neid on ka võimatu ette ennustada. Taoliste raadiosähvatuste leidmiseks tuleb loota, et nad tekivad siis, kui raadioteleskoop on suunatud õigesse suunda. Harvem tuleb taeva ühest punktist korduvaid signaale. Kui sähvatused korduvad, saavad teadlased suunata teleskoobi taevasse ja uurida signaale üksikasjalikumalt.

Universumis pole teadaolevalt palju asju, mis kiirgavad rangelt perioodilisi signaale. Teadlased arvavad, et uus signaal võib olla magnetar või pulsar, mis mõlemad on neutrontähed. Neutrontähed on massiivsete tähtede kokkuvarisenud südamikud, mille elu on otsa saanud ja väljutanud suurema osa oma materjalist kosmosesse. Magnetari magnetväli on lihtsalt tavalisest neutrontähest tugevam.

Teadlased loodavad pildile püüda veel mõne sähvatuse, et olla kindel, kust see tuleb ja mis seda põhjustab. Teadmine omakorda aitaks meil paremini mõista neutrontähti laiemalt. See jällegi võib meid viia lähemale teadmisele, mis põhjustab seda äärmuslikku südametukse-laadset signaali ja kuidas saaks seda kasutada edaspidi Universumi uurimiseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: