"Mõne liigi või kellegi elukeskkonna arvelt näiteks kaevanduse rajamine on tavapärane nähtus ja sellega kaasneb tavaliselt keskkonnamõju hindamine. Mõnes riigis on see karmim, teises leebem. Puudu on see, et meil pole võimalik panna praegu neile liikidele külge üleilmselt kokkulepitud hinnalipikut, mis teeb paljud asjad keerulisemaks mitte ainult tööstuses, vaid ka majanduses ja looduskaitses tervikuna," sõnas Urmas Kõljalg, Tartu Ülikooli mükoloogia professor.

Liikidele tekiks börsiga tema sõnul sama kergesti hoomatav väärtus kui inimelule. Muu hulgas võiks see hõlbustada loodusele sõja, saastamise või mõne muu tõsise häiringu tekitatud kahju hindamist ja hüvitamist. Seevastu elurikkust soosivat tegevust, nagu liigi isendite säilitamist ja leviku soodustamist saaks käsitleda investeeringuna ehk võrreldav börsil aktsiate ostmisega.

Kõljalg nentis, et liikide väärtuse määramise täpne mehhanism on veel lahtine ning nõuab nii bioloogide kui ka majandusteadlaste sügavamaid arutelusid. Lähtuda võiks näiteks liikide teadaolevast kasulikkusest inimestele ja teistele liikidele või sellest, palju nende kohta üleüldse teada on. "Pakume uurimistöös välja mõned lähtepunktid, aga neid väärtusi ei saa pakkuda välja mina ega minu uurimisrühm, vaid see nõuab laiapõhjalist üleilmset uurimust," seletas professor.

"Selles mõttes ei hakka see toimima klassikalise börsina, sest inimesed ei saa hakata loodust sõna otseses mõttes ostma. Eeskätt aitaks see reguleerida riikide vahel paremini seda, mis niigi toimub. Kahju tekitamisel tuleb see hüvitada," lisas Kõljalg. Sarnaselt tehakse praegu investeeringuid, kui kolmandates riikides ostavad organisatsioonid ja üksikisikud liikide kaitsmiseks maad. Heal juhul võib paraneda sellega liigi seisund ja seega ka väärtus.

Võtmerolli mängib töörühma sõnul liikide börsil idee digiliikidest. Nende näol on tegu kirjeldatud või veel kirjeldamata liikidega, millesse on koondatud kogu inimkonna teadmine liigi tunnuste, elupaiga, ökoloogia, leviku, funktsionaalsete omaduste ja suhete kohta teiste liikidega. "Me oleme jõudnud sellesse punkti, kus digiliike kasutatakse juba laialdaselt ja nüüd tuleks siduda sinna juurde liikide väärtus," sõnas Kõljalg.

Kokku on praeguseks kirjeldatud üle kahe miljoni liigi ja veel miljonid on avastamata. "Hakatuseks piisab sellest juba täiesti. Häda on selles, et nende kohta kogutud andmed pole kõik standardiseeritud ega viidud digitaalsele kujule. Ent kui börsi toimimismehhanismid paika saaksime, võiks prototüübi püsti panna kahe-kolme aastaga," ennustas professor. Tõsi, sarnaselt mitmetele uutele lahendustele oleks sellest esialgu kasu peamiselt arenenud riikides. Seal on kirjeldatud liike rohkem ja seda tehtud süstematiseeritumalt.

Põhimõtteliselt oleks võimalik rakendada süsteemi aga ka nende liikide puhul, keda pole veel üksikasjalikult kirjeldatud. Kõljala sõnul piisaks sellest, kui proovis leidub nende DNA-d. "Kirjeldamata liigi liigikommunikatsiooniks vajalike elementide saamine on keeruline, aga me saame omistada sellele ikkagi mingisuguse digitaalse identifikaatori ja arvutada ka selle baasil hinnal. Oleme seda võimalust juba testinud," sõnas professor.

"Ma olen nõus, et sellise süsteemi rakendamine on raske ja lahendada on veel probleemid, aga see aitaks pöörata meiega koos elavatele liikidele rohkem tähelepanu. Isegi kui inimesed ei saaks sellega otsest rahalist kasu, aitaks see meil nende väärtust paremini mõista," lisas Urmas Kõljalg.

Uurimus ilmus ajakirjas Research Ideas and Outcomes.