Sügisest avatakse Tartu Ülikoolis vastuvõtt kümnel uuel õppekaval, millest kuus on eesti- ja neli ingliskeelsed. Kõik eestikeelsed õppekavad avatakse sotsiaalteaduste valdkonnas. Uutest õppekavadest avaneb ainsana bakalaureuseastmes eestikeelne osakoormuse ja tasulise sessioonõppega disainmõtlemise ja digiturunduse õppekava. Kava eesmärk on anda lõpetajatele teadmised ja oskused, et aidata organisatsioonidel luua konkurentsieelist.

Täiskoormusega tasuta sessioonõppes avaneb kaasaegse majanduse magistriõppekava, mille avamisega lõpetati vastuvõtt turunduse ja finantsjuhtimise ning ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise õppekavadele. 

Ülejäänud neli uut eestikeelset õppekava on kõik magistriastmes ning samuti osakoormusega tasulise sessioonõppe vormis. Sügisest saab õppida inimesekeskset sotsiaalset innovatsiooni, mis pakub juba sotsiaal- või tervishoiuvaldkonnas tööd tegevale inimesele värskeid teadmisi. Samuti avatakse vastuvõtt kaasaegse turunduse, kaasaegse finantsjuhtimise ja rakendusliku käitumisteaduse erialadel.

Inglisekeelsed õppekavad avanevad kõik magistriastmes. Sügisest saab inglise keeles õppida eesti keelt ja soome-ugri keeli, misjuures õppur saab ise valida, kummal teemal süvitsi minna. Õppekava ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises koolitab lõpetajaid toime tulema muutuva majanduse ja ühiskonna tingimustes. Kliinilise farmaatsia õppekava valmistab ette kliinilisi proviisoreid ja kliinilise toitmise õppekava ainsana Euroopa Liidus patsientide toitmise spetsialiste.

Tallinna Ülikool avab sügisel kaks uut sessioonõppe vormis magistriõppekava humanitaarteaduste instituudis. Varasem kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava lüüakse kaheks: nüüdiskultuuri ja võrdleva filosoofia õppekavadeks. 

Nüüdiskultuuri õppekavale oodatakse õppima kõiki, kes tunnevad huvi tänapäeva kultuurinähtuste, näiteks interneti, meedia, filmide, tehnoloogia, seriaalide, sotsiaalmeedia või linnaruumi vastu, ja soovivad neid teadlikumalt mõtestada. "Õppekava sobib kõigile humanitaarsete huvidega inimestele, kes tahaksid paremini aru saada omaenda igapäevasest kultuurikeskkonnast ja rikastada oma teadmisi uutest kultuurinähtusest," ütles selle kuraator, kultuuriajaloo professor ja akadeemik Marek Tamm.

Võrdleva filosoofia magistriõppekava pakub tänapäeva olulisimate probleemküsimuste filosoofiliseks analüüsiks laia valiku võrdlevaid vaatenurki Lääne ja Ida traditsioonidest. Ühtlasi on see Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joosti sõnul ainuke võimalus maailmas õppida filosoofiat magistritasemel eesti keeles. Õppekava kuraator on poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus, kelle sõnul on õppekavale teretulnud kõik filosoofiahuvidega inimesed, keda köidab enese ja ümbritseva analüüsimine.

Eesti Maaülikool avab sel sügisel ühe uue õppekava. Metsandusvaldkonna ingliskeelse päevaõppes õppekava metsanduslik kavandamine ja analüüs eesmärk on valmistada ette vastutustundlikke metsandusliku kavandamise ja analüüsi juhtivspetsialiste, kes suudaks teha jätkusuutlikke strateegilisi otsuseid.

Tallinna Tehnikaülikoolis on uusi õppekavasid tänavu kaks. Loodusteaduskonna eestikeelne statsionaarõppe vormis bakalaureuseõppekava toidu- ja biotehnoloogia keskendub omavahel tihedalt põimunud toidu tehnoloogiale, biotehnoloogiale ja toitumisele. Õppekava programmijuhi Katrin Laose sõnul õpitakse, millest koosneb meie igapäevane toit, kuidas seda töödeldakse ja mis toimub söödud toiduga meie organismis. Ta lisab: "Kõige selle juures on vajalikud seostatud põhiteadmised keemias, füüsikas, mikrobioloogias ja inseneerias."

Magistriastmes avaneb roheliste energiatehnoloogiate eestikeelne päevaõppes magistriõppekava, mis ühendab materjaliteaduse ning päikese-, tuule- ja vesinikutehnoloogiad. Inseneriteaduskonna professori Maarja Grossbergi sõnul on seoses roheleppega kasvanud juba praegu mitmekordseks selle ala ettevõtete osakaal Eestis. Ühtlasi on tema sõnul suurenenud vajadus spetsialistide – materjalitehnoloogide, elektriinseneride, tehnoloogia arendusinseneride ja tootearendajate – järele.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sügisest ühtki päris uut õppekava ei ava, kuid on õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlase sõnul oluliselt uuendanud mitut olemasolevat kava. Kõige rohkem reformiti tema sõnul muusika ja teatrikunsti doktoriõppekava. "Kaheaastase vaheaja järel alustab ingliskeelsel kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekaval uus rahvusvaheline kursus," ütles Pärtlas. Samuti toimub tänavu vastuvõtt uuendatud eestikeelsetel lavakunsti bakalaureuse- ja magistriõppekaval, kus erilise tähelepanuga on arendatud lavastajaõpet.

Eesti Kunstiakadeemias sügisest ühtki uut õppekava ei avata, kuid edasi on arendatud kujunduskunsti õppekava, mis nüüd kannab nime disain ja innovatsioon. Sessioonõppe vormis kava koondab enda alla nelja eriala: visuaalset kommunikatsiooni, toote-ja keskkonnadisaini, ruumikujundust ja moedisaini korraldust. Neist viimast tänavu ei avata, sest see on EKA kommunikatsiooniosakonna juhataja Solveig Jahnke sõnul veel uuendamisel.

Sügis toob Estonian Business Schooligi ühe uue õppekava. Ingliskeelset ja sessioonõppes õppekava äriinnovatsioon muutuvas majanduses saab läbida nii ülikooli Tallinna kui ka Helsingi ülikoolilinnakus. Uuel tulevikkuvaataval õppekaval saab õppur valida kas rohemajanduse innovatsiooni võimendamise või digitaliseerumise ja start-up majanduse suuna.

Mikrokraadid kärbete vastu

Kuna kõrghariduse rahastus pole ülikoolide silmis ootuspäraselt kasvanud, keeldusid Eesti avalik-õiguslike ülikoolide rektorid allkirjastamast sügisest vastuvõttu puudutavaid halduslepinguid. Tallinna Ülikool teatas esimesena, et vähendab puuduliku rahastuse tõttu õppekavade mahtu umbes 10 protsendi võrra. "See tähendab, et saabuval sügisel jätab ülikool avamata kuus eestikeelset õppekava ja pakub edaspidi viiel õppekaval tasulist osakoormusega õpet," selgitas Helen Joost.

Bakalaureuseõppes jätab Tallinna Ülikool sügisel avamata infoteaduste, integreeritud käsitöö ja tehnoloogiate ning keskkonnakorralduse erialad. Magistriõppesse ei saa Tallinna Ülikoolis sügisel astuda infoteaduste, keskkonnakorralduse ja rekreatsioonikorralduse erialadele. "Õppekulude katmiseks avab ülikool sügisest ka tasulise osakoormusega õppe viiel õppekaval: reklaami- ja suhtekorralduse, inglise keele ja kultuuri, halduse- ja ärikorralduse ja õiguse bakalaureuse- ja magistriõppekaval," loetles Joost veel.

Õppekava sulgemisest teatab ka Tallinna Tehnikaülikool, kus sügisest ei saa enam õppida Kuressaare kolledži õppekaval ettevõtlus ja elamusmajandus.

Teised kõrgkoolid sügisel õppekavasid sulgeda ei plaani, küll aga nendivad nad lisaraha vajadust. "Ebapiisav rahastamine on sundinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat kontaktõppe mahtu oma õppekavades kriitiliselt üle vaatama ja valikainete pakkumist piirama," sõnas Margus Pärtlas. Ühegi õppekava sulgemist ülikool tema sõnul siiski kaalunud pole, sest pea kõik EMTA õppekavad kuuluvad selle vastutusvaldkonda. 

Eesti Kunstiakadeemia ei ava tänavu vastuvõttu magistriastmes tootedisaini ega ingliskeelsele disain ja rakenduskunsti õppekavadele. "Neid uuendatakse ning vaheaastal hoiame ressurssi kokku ja keskendume arendamisele," selgitab Solveig Jahnke.

Eesti Maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Risto Metsa sõnul plaanib ülikool sügisest oma õppekavasid pigem rohepöörde ja ÜRO säästva arengu vaatenurgast edasi arendada. "Ülikoolide rahastamisküsimus on kindlasti üha teravam ja eriti raske on kindlasti neis valdkondades, kus ei tegeleta teadusega," toob temagi välja: "Mitte et teadusrahadest peaks finantseerima õppetööd, mida kõik ülikoolid on sunnitud suuremal või väiksemal määral tegema." 

Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Annika Tina sõnul pole ka Tartu Ülikoolil praegu plaanis vastuvõttu vähendada ega erialasid sulgeda. TÜ õppeprorektori Aune Valgu sõnul on ülikooli praegune taktika olnud kasvatada tasulise õppe vastuvõttu, piirates tasuta kohtade arvu ingliskeelses õppes ja suurendades tasuliste õppekohtade osakaalu eestikeelses õppes.

Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia kaasavad sügisest õppetöösse rohkem eraraha, pakkudes ühe või kahe semestri jooksul 12–24 ainepunkti mahus erinevaid tervikliku sisuga täiendusõppekavu ehk mikrokraade. "Õppetöö toimub töötavale inimesele sobivalt sessioon- või veebiõppena ja õpe on tasuline," selgitas TÜ vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Kolm ülikooli avavad koostöös ühise mikrokraadiprogrammi Baltisaksa kultruuripärand. "See koondab erinevate erialade kursused baltisaksa kultuurist, eesmärgiga mõtestada ja käsitleda baltisaksa pärandit kui eesti kultuuri lahutamatut osa," kirjeldab Jahnke. Õppur saab teadmisi tõlkimise, restaureerimise, saksa keele, giidipraktika ning arhiiviandmete otsimise ja kasutamise kohta.

Tartu Ülikoolis oli lõppeval õppeaastal valikud 20 mikrokraadiprogrammi ja tuleva õppeaasta nimekiri selgub juuni alguseks. Kaldma sõnul esialgse kava järgi mikrokraadide valik sügisel laieneb.

Tallinna Ülikool avab sügisest samuti mitu uut mikroraadiprogrammi. Näiteks saab seal õppida seenioritööd. "See on oluline valdkond, sest Eestis on iga viies inimene 65-aastane või vanem ning prognoosi kohaselt aastaks 2050 moodustavad vanemaealised elanikest kolmandiku," põhjendas Joost. Kuna Eestis puudus seni vanemaealiste arendamise ja kaasamise kutseala ning tegijate väljaõpe, pakub TLÜ nüüd Joosti sõnul võimalust seda tühimikku täita. Samuti avab ülikool koostöös Rae vallaga kohaliku valitsemise mikrokraadi.

Veel avab TLÜ näiteks inimese-looma interaktsiooni, sooritus- ja spordipsühholoogia, keskkonnajuhtimise ja -kommunikatsiooni, rohejuhtimise (koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga), sotsiaaltöötaja baaskoolituse, tervise mentori, Baltisaksa kultuuripärandi (koostöös TÜ ja EKA-ga), laste kunstiteraapia, loov- ja kultuuriprojektide toetamise, võimestava kommunikatsiooni koostöövõrgustike toetamiseks, kommunikatsiooni ettevõttes, organisatsiooni kommunikatsioonispetsialisti ning reklaami ja praktilise sisuloome mikrokraadid.