Ämblikke on nüüd teada 50 000 liiki
Ämblikuliike on nüüd maailmas teada viiskümmend tuhat. Just täpselt nii pikaks on tänaseks päevaks kasvanud Maailma Ämblike Kataloogi sissekannete nimekiri.
Kataloog kujutab endast arvutivõrgus kõigile vabalt sirvitavat andmebaasi, mida haldab Šveitsi pealinnas Bernis tegutsev loodusmuuseum.
Viiekümne tuhandendaks ämblikuliseks osutus Lõuna-Ameerikast avastatud hüpikämblik Guriurius minuano.
Seda liiki loomakesi istub saagi ootel hüppevalmilt puu- ja põõsaokstel ning rohupuhmais Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Argentinas Buenos Airese ümbruses.
Liiki kirjeldasid Brasiilia arahnoloogid eesotsas Kimberly da Silva Martaga Vale do Rio dos Sinose Ülikoolist.
Nime sai Guriurius minuano oma levikualal omal ajal elanud minuane rahva järgi.
Esimesed teaduslikud ämblikukirjeldused andis juba aastal 1757 Rootsi entomoloog ja arahnoloog Carl Alexander Clerck oma raamatus "Svenska spindlar" ehk "Rootsi ämblikud".
Ajapikku on uute ämblikuliikide kirjeldamine üha hoogustunud. Maailma Ämblike Kataloogi pidajate hinnangul on arvata, et juba järgmise saja aasta jooksul avastatakse veel 50 000 ämblikuliiki juurde, ja siis oleks arvatavasti ka peaaegu kõik ämblikuliigid teada.
Kuid juba praeguseks on teada, et ämblikel on maailma ökosüsteemides tohutult suur tähtsus. Väga oluline on nende roll putukate arvukuse piirajana. On hinnatud, et igal aastal söövad kõik maailma ämblikud ühtekokku ära 400 kuni 800 miljonit tonni putukaid.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa