Kui mõnes eeskätt jalgpallivõistkonnas kandis omal ajal keegi särki numbriga 10, teadsid kõik öelda, et see on Pele särk. Õigemini oli küll särgil jalgpallikuulsuse number, aga tänu numbrile seostati särki Pelega. Sarnane kõigile teada numbri päritolu loogika kordub plokiahela maailmas. Selleski sfääris rajaneb omandi pärinemine kollektiivsele konsensusele, mis on inimeste petliku mälu asemel lahendatud eksimatu matemaatilise algoritmi abil.

Seik, et keegi pakkus välja märgistada sel moel raha, ei läinud algul kellelegi korda. Inimesed pidasid end ratsionaalseks, sest nende jaoks oli rahaküsimus juba praktikas korralikult testituna lahendatud. Aastal 2009 jaanuarikuus ilmus veebi esimene plokiahela põhise krüptoraha matemaatilise kaevandamise tarkvara versioon.

Mõned päevad hiljem kanti üle esimesed kümme bitcoin'i. Ostu sooritas 22. mail 2010 Floridas elav programmeerija Laszlo Hanyecz. Tehingu käigus vahetas omanikku kaks pitsat. Tomatikastmega saiad loovutas foorumis uudsest fenomenist huvitunud 19-aastane üliõpilane Jeremy Sturdivant, saades vastutasuks 10 000 bitcoin'i.

Selle asemel, et nüüd ahastuses juukseid kitkudes toas ringi joosta, mõistmata, kas tunda kaasa, kadestada või parastada sadade miljonite dollarite hoolimatuid käitlejaid, oli sellel ajal ja veel tükk aega hiljemgi targem eelistada pitsat krüptorahale. Pitsa on konkreetne väärtuskandja, isegi kui sellel on ananassi tükid.

Väärtus hakkas sisenema bitcoin'i tänu niinimetatud hämaras internetis toimuvale salakaubaärile. Selles keskkonnas kasutati igasuguseid kokkuleppelisi märgisüsteeme vältimaks seadussilmale vahelejäämist. Teatud narkootilise toote pakkumist võis reklaamida näiteks pilt juustust. Saatja ja vastuvõtja teadsid, mida selle all mõeldakse. Bitcoin pakkus võimaluse ohutuks maksete tähistamiseks, mis hiljem asendati päris rahaga. Öeldakse, et raha ei haise.

Seega polnud vahet, kas bitcoin'e seostasid rahaga kurjategijad või riigi keskpank. Sellestpiisas. Krüptoraha maksis vähe, kuid seda lihtsam oli märgata väärtuse kahe ja kolmekordistumist. Asjaolu kõditas spekulantide erutuspiiri ja edaspidine on juba ajalugu, kui isegi taksojuhid rääkisid bitcoin'idesse investeerimisest. Seda hoolimata sellest, et pitsa on krüptorahast endiselt reaalsema väärtusega, aga usk teeb ratsionaalsusega trikke.

Sellega seoses jõuame jalgpalli juurde tagasi. Plokiahelaga ülalhoitav avalik omandiregister sobib peale raha veel mitmesuguste omandisuhete haldamiseks. Kuis tühjale kohale suudeti mõelda raha, oli vaid aja küsimus, millal äratab sarnane fantaasia järgmise maagilise rikastumise skeemi.

Aastal 2014 registreeris tehnoloogilise kunstivoolu edendaja Kevin McCoy videoklipi plokiahela keskkonnas ning müüs selle lavalise etenduse vormis nelja dollari eest tehnoloogia entusiast Anil Dashile. Sel päeval pandi alus plokiahelapõhisele loomingu müügile. Aasta hiljem käivitus esimene praegust mitteasendatavat vara ehk NFT-d kujundanud ethereum'i-põhine esemete müügi ja ostu registreerimise projekt.

Sarnaselt bitcoin'ile koges ka see mõnda aega teoreetilis-katsetuslikku vaikese kasvu perioodi, kuni kusagil 2020. aastal läks asi käest. Lühikese ajaga asuti osava müügikampaaniaga toidetud pimestava ahnuse tormis NFT-dega hinnasildistama ka kõige mõttetumaid pildikesi, et need siis päris raha vastu kellelegi maha müüa.

Inglismaa kõrgliiga jalgpalliklubi staar John Terry otsustas NFT-buumis kaasa lüüa ja asutas ahvipärdikute piltide põhjal virtuaalse klubi "Apekidsclub". Iga soovija saab NFT ostuga sellest osa võtta. Arvestades varasemaid kümnete tuhandete dollarite eest ostetud ahvipiltide NFT-põhiseid omandiõiguseid, pidanuks ahnusepalavikus loogikat veelgi enam pöördesse ajama pildi algupära seos kuulsa jalgpalluriga.

Küllap peab peas midagi teisiti olema, et lasta mõistuse kallale järgmine müügijutt joonistatud ahvilaste päritolust: "Ape Kids Club on kogumik 9999 ahvist, mis võrsusid meie tuhandeaastasest maagilisest puust. Armastatud ja andekas kunstiõpetaja Victoror hoolitseb kõigi meie pärdikute klubi ahvide eest arvukate kavandatud tegevuste ja üllatustega.".

Nagu näha, lubatakse pilte juurde teha, aga neid saab olema üks vähem kui kümme tuhat. Sestap tuleks kiirustada ja pidada ahvipildi omamist rahast eelistatumaks. John Terry pakutu on vaid üks näide pööraseks läinud lollide rehitsemisest.

Nähtavasti on terake mõistust veel alles, sest viimase kuuga kukkus projekti väärtus 90 protsenti. Kui veebruari alguses saanuks ahvipildi omanikuks umbes 656 dollari eest, siis märtsi alguseks oli hind langenud 65 dollari peale. Klubi NFT-de omanikke on umbes 2500.

Inglise keeles peaks lõpetama selle loo fraasiga "No comments!". Olgu siiski lisatud, et kommentaar on tasuta nagu Pele särginumber.