Kaks teineteisest sõltumatut teadlasrühma on oma uuringute põhjal sellele selgusele jõudnud ja avaldanud tulemused ajakirja Current Biology värskes numbris. Ühte teadlasgruppi juhtis Kristine Bohmann Taanist Kopenhaageni Ülikoolist, teist Elizabeth Clare Inglismaalt Queen Mary Ülikoolist.

Mõlemad teadlasrühmad võtsid õhuproove oma kohalikust loomaaiast, nii siseruumidest nagu troopikamaja kui ka vabast õhust. Selleks kasutasid nad suhteliselt tavalist väikest ventilaatorit ja selle ette asetatud filtrit, mille peale koguneski ajapikku õhus lendunud ainest.

Teadlased eraldasid kogunenud ainesest DNA ja kordistasid seda polümeraasi ahelreaktsiooni ehk PCR-meetodil. Tulemusi kõrvutati andmebaasidest leitud looma-DNA järjestustega.

Mõlemal teadlasrühmal õnnestuski leida nii loomaaialoomade DNA-d kui ka loomaaia läheduses liikunud linnaloomade DNA-d. Briti teadlased said kätte 25 imetaja- ja linnuliigi DNA, Taani teadlased aga lausa 49 imetaja-, linnu-, roomaja-, kahepaikse- ja kalaliigi DNA. Inimese DNA-d leiti ka, aga seda seekord ei arvestatud.

DNA põhjal tuvastatud loomaaialoomade seas olid näiteks okaapi ja vöölane ehk armadill, ja isegi troopikamaja akvaariumis peetud gupi; linnaloomade seas orav, hiir ja rott.

Nii Bohmann kui ka Clare on koos kolleegidega varem tegelenud niinimetatud keskkonna-DNA proovide võtmisega veekogudest. Õhuproovide võtmise peale tulid kaks teadlasrühma teineteisest sõltumatult, kuid olles saanud teineteise töödest, vabandage väljendust, haisu ninna, otsustasid nad esitada tulemused avaldamiseks ühekorraga ühte ajakirja.

Loomaaiakatsete peamine eesmärk oli vaadata, kas meetod töötab. Nüüd, kui see on selge, on kavas meetodit edasi arendada vabas looduses tarvitamiseks. Sellest võib olla abi keskkonnaseires ja loomaliikide kaitses.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.