Portugali kaugtööreeglid muutsid pandeemia trotsimise kõrval ka ühiskonda

Portugal võttis pandeemia tuules vastu uued tööajaseadused, mille eesmärk on teha riigist tervisliku kaugtöökultuuri maa, kuhu võiks elama tulla nn digitaalsed nomaadid kõikjalt maailmast. Neist oleks nii mõndagi õppida ka Eestil, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Prantsusmaal kehtib juba mõnda aega seadus, mis ei luba pärast tööpäeva lõppu tööandjal töötajat tööküsimustega tülitada. Nõue kehtib üle 50 töötajaga ettevõtetele. Leidub väiksemaid vabatahtlikke tööandjaid, kes mõistsid omaalgatuslikult, et hästi puhanud ja oma elu elada saav töötaja on kasulikum, kui töises tuules kuivatatud vobla.
Enne seaduse vastuvõtmist leidus firmasid, kus oli sõlmitud omaalgatuslikult 11-tunnise tööpäeva kokkuleppeid. Neist tööl käidi nõutud kaheksa tundi, arvestades juurde mõned tunnid töise suhtluse ajapuhvriks.
Prantsusmaa strateegia ei ole seadusega lajatada, vaid püüda suunata soovitud teele hoolivalt ja heatahtlikult. Seaduses ei räägita, kuidas reeglit rikkuvaid ettevõtteid karistatakse. Selle asemel püütakse apelleerida ettevõtte omanike ja juhtkonna moraalile, mis laseks töötajatel nautida oma elu, puhata, suhelda perega ja omada isiklikku aega.
Heas organisatsioonikultuuris oleks kirjutatud või kirjutamata "hea käitumise harta", milles täpsustatakse ajad, millal töötajad ei tohiks töökohaga ühendust võtta. Siin peitub loogiline detail, mis kutsub üles töövõtjaid loobuma töövälisel ajal töökohaga ühendust võtmast, kuna see tähendaks sidet teiste töötajatega. Ühtlasi oleks see asümmeetriline tööandja kohustuste suhtes, kuna töötajad kujundavad töökoha kultuuri.
Ilma seaduse sunnita leiab Euroopast teisigi riike, kus ettevõtted on vabatahtlikult jõudnud kokkuleppele töötajate vaba aega austavas töökultuuris. Enamik nendest ideedest rajanes traditsioonilisel tööl käimisele. Covid-19 isolatsiooni ajal toimus töö vormis suur muutus. Kellel oli võimalik, tegi tööd koduseinte vahelt, mistõttu kasvas kodudesse jõudva töö hulk. Kuna mõlemad töö pooled olid uues olukorras, tehti mitmesuguseid vigu. Tublimad kasutavad vigu õppimiseks. Äsja jõudis üks taoline protsess omalaadse lõpplahendini.
Portugal on esimene riik, milles muudeti pandeemia kogemuse põhjal tööseadust. Täpsemalt uuendati kaugtööd puudutavaid regulatsioone. Sealne tööminister Ana Mendes Godinho tõdes, et teletöö muudab töömaailmas mängu, kui kasutada selle eelised ja vältida puuduseid.
Minister tahaks Portugalist arendada tervisliku kaugtöökultuuri maa, kuhu võiks elama tulla nn digitaalsed nomaadid kõikjalt maailmast. Antud sõnumist kuvandub midagi Eesti e-residentsuse sarnast selle erinevusega, et meie teeme kaugel elavale isikule võimaluse olla näiliselt Eestis. Portugal pakub aga võimalust tulla sealsesse kaugtöötegijaid kaitsvasse keskkonda ja jätta mulje tööst kus iganes.
Sissejuhatuses toodud Prantsusmaa töövälise aja austamise näidete kontekstis on antud seadus rangem. Seda võib pidada oodatavaks, kuivõrd kaugtöö puhul kippus tööaeg päeva peale laiali valguma. Portugalis võib töövälisel ajal töötajaga töö teemal kontakteerumise eest saada trahvi, kui just ettevõttes ei tööta alla kümne töötaja. Antud piir on mõistetav, kuivõrd väikesed ettevõtted tegutsevad loomupäraselt paindlikuma töökultuuriga ja suurema sidususega, mida seadusandja sekkumine võib pigem kahjustada.
Huvitava nüansina loobus seadusandja esialgsest ideest, mille järgi oleks töötajal õigus end pärast tööd ametlikest kanalitest nn lahti ühendada. Seega peab töötaja olema kättesaadav, aga tööandja ei tohi teda kätte saada. Töövälise aja kaitsmine pole ainuke seadusega reguleeritud aspekt. Näiteks peab tööandja tagama töövõtjale kaugtööks sobivad töövahendid ja tööst tuleneva koduse elektri ja sidekulu. Samal ajal ei hüvita aga näiteks vee kulu.
Tööandja jaoks on tegemist tööga seotud kuludega. Kodusel tööl olles ei tohi töötajaid jälgida. Töökohal on õiguslik olukord teine, kui inimesi ja tööprotsesse registreerivad kaamerasilm ja andurid. Teiste kodu ei ole tööandja territoorium.
Mõeldud on ka väikeste lastega peredele. Kuni kaheksa-aastaste lastega töötaja peab saama kodust töötada. Varem kehtis õigus antud võimaluse kasutamiseks tööandjaga läbi rääkida. Nüüdsest laieneb õigus automaatselt juhul, kui töö iseloom võimaldab kaugtööd. Uus seadus arvestab ka teletööga kaasuva üksildusega. Edaspidi peab vähemalt korra igal teisel kuul tööandja töötajaga silmast silma kohtuma.
Huvitav, kas seda sobiks teha ka töövälisel ajal? Olla lihtsalt inimesed ega räägiks kogu aeg tööst.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"