Killuke ühendab omavahel sooja vee liikumise ürgmeres, ioonide soodsa kontsentratsiooni saavutamise ja RNA molekulide sobiliku kujuvõtu.

Arvatakse, et esimene suur ja tähtis biomolekul võiski olla RNA, mis on mõnes mõttes veelgi tuntuma DNA lihtsustatud versioon. RNA võis algseis olendeis kanda geneetilist infot, aga võis peale selle ka otseselt korraldada keemilisi reaktsioone, nii nagu tänapäeva olendeis seda teevad valgud.

Selleks pidi RNA molekul võtma sisse ka küllaltki keerukaid konfiguratsioone ehk kujusid, just nii nagu seda teevad valgudki. Teada on aga ka asjaolu, et RNA molekul saab tõhusalt kuju muuta ainult siis, kui ta ümber on rohkesti magneesiumiioone, aga suhteliselt vähe naatriumiioone.

Christof Mast Münchenist Ludwig Maximiliani Ülikoolist ja ta kolleegid asusidki nüüd uurima, kas ja kuidas võis ürgses meres valitsenud oludes selline õige magneesiumi ja naatriumi suhe võimalik olla.

Nad sünteesisid kõigepealt sellist basaltkivimit, mida võis rohkesti leiduda ürgse mere põhjas. Nad uurisid, kui palju magneesiumi ja naatriumi eraldus selle kivimi pinnalt vette mitmesugustel tingimustel, näiteks erisugusel temperatuuril või erisuguse suurusega kivitükkidelt.

Paraku selgus, et alati eraldus naatriumi palju rohkem kui magneesiumi, ja sellises olukorras oleks algelistel elusolenditel olnud raske, kui mitte võimatu RNA-d korralikult vormida.

Olukord muutus aga otsustavalt, kui teadlased tekitasid vette temperatuurierinevusi, mille tulemusel hakkas vesi liikuma – umbes nii nagu keedupotis.

Vee liikumise toimel aga muutus ioonide kontsentratsioon nii, et kivi pinna lähedale, pragudesse ja lohkudesse jäi magneesiumiioone tublisti rohkem kui naatriumiioone.

Katse näitas, et RNA molekulid hakkasid ses olukorras lõpuks ka loodetud kombel kuju muutma. Nii võis asi olla ka ürgmeres, mille põhjas võisid rohked kuumaveeallikad vajalikke temperatuurierinevusi luua ja alal hoida.

Niinimetatud RNA maailma hüpotees on seega natuke usutavust juurde saanud, Mast ja kaasautorid aga kirjutavad uuringust ajakirjas Nature Chemistry.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.