Michigani osariigis olid koroonaviiruse immuunmarkerid tervenisti kahel kolmandikul uuritud hirvedest.

Tegu on esimese tõendiga, mis näitab, et koroonaviirus võib levida ka metsloomade seas. Kuigi teadlaste uurimus ootab veel eelretsenseerimist, on leiud siiski murettekitavad, kirjutab Science Alert.

Koroonaviiruse antikehade olemasolu hirvede veres viitab sellele, et hirved on viiruse hiljuti läbi põdenud. Samas ei tuvastanud teadlased, et koroonaviirus oleks kuidagimoodi hirvede tervist halvendanud.

Teadlased kardavad, et niiviisi hirvedes peidus olles ja metsloomade seas levides võib koroonaviirus areneda uuteks tüvedeks. Need tüved võivad levida kiiresti ning nakatada tulevikus uusi inimesi, palju raskemalt kui praegu.

Valgesaba-pampahirved on Põhja-Ameerikas väga levinud, neid leidub eriti palju USA idaosas asuvate linnade juures. Seetõttu ristuvad ka hirve teekonnad inimestega võrdlemisi tihti.

Teadlased on juba ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia algusest saati muretsenud, et viirus võib inimeselt tagasi mõnele loomaliigile kanduda.

Eelmisel aastal näiteks avastati Euroopa ja Põhja-Ameerika naaritsakasvatustes massiline koroonaviiruse puhang, mistõttu olid riigid sunnitud hukkama miljoneid naaritsaid. Erinevalt tehistingimustes peetavatest naaritsatest pole viiruse ohjamine metsloomade seas aga nii hõlbus.

Koroonaviiruse levik metsloomade seas, võib võitluse viirusega muuta äärmiselt keerukaks. Kui viirus niiviisi loomade hulgas edasi kandub ja seejärel uuesti inimesi nakatab, võivad meie vaktsiinid tulevikus olla palju vähem tõhusad. Seepäras on teadlased ka mures.

Kuidas need hirved koroonaviirusega kokku puutusid, on endiselt ebaselge. See võis neile hüpata otse inimeselt või siis näiteks kanduda hirvele edasi mõnelt meiega kokku puutunud kariloomalt või metsloomalt.

Uuring avaldati veebilehel bioRxiv.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.