Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor ütles, et valitsuse prioriteet on eraldada teadus- ja arendustegevusele vähemalt üks protsent sisemajanduse kogutoodangust ka praeguses pingelises eelarveolukorras. Nii seisab ka Reformierakonna ja Keskerakonna kevadel sõlmitud koalitsioonileppes.

Pihori sõnul on 2022. aasta riigi eelarvestrateegias teadus- ja arendustegevusse praegu planeeritud umbes 304 miljonit eurot. Tulenevalt sügisesest majandusprognoosist võib see summa samas muutuda.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand saatis juuni lõpus ministeeriumidele kirja, kus ootab nendelt ülevaadet, kas ja mil määral 2022. aasta riigieelarves planeeritavad kärped ministeeriumide valitsemisala teadus- ja arendustegevust mõjutavad.

Ainsana andis kärpeplaanidest märku kaitseministeerium. Katrin Pihor ütles, et temale teadaolevalt teistes ministeeriumides erakorralisi kärpeid plaanis ei ole.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang vastas haridus- ja teadusministeeriumi kirjale, et järgmisel aastal vähenevad nende teadus- ja arendustegevuse kulud absoluutsummas hinnanguliselt 10-12 protsenti. Kaitseministeeriumi esialgne 2022. aasta prognoositav teadus- ja arendustegevuse kulude maht oli 3,64 miljonit eurot.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Karin Kivipõld sõnas, et teadus- ja arenduskulusid tuli vähendada kaitseministri suunisel kogu kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kulude vähendamine puudutab ennekõike teadurite ja muu teaduspersonali tasusid ning osade projektide ära jätmist. Näiteks jäävad hetkel ootele kaitseväes planeeritud terviseuuringute teadusprojektid.

Katrin Pihor ütles, et kaitseministeeriumi puhul tuleb samas arvestada seda, et nendel oli 2021. aastal ka märkimisväärne teadus- ja arendustegevuse rahastuse tõus. "See kärbe suurt pilti meie jaoks ei muuda," ütles ta.

Pihor tõi välja, et kui kaitseministeeriumi kärbete tõttu väheneb ka üldine riiklik teadusrahastus alla protsendi SKT-st, tuleb riigieelarvest lihtsalt lisaraha juurde võtta.

Kivipõld ütles, et üldiselt koosnevad kaitseministeeriumi teadus- ja arenduskulud uurimis- ja arendustöödest, sihtrahastusest ülikoolidele, teadurite palgakulust. kaitsetööstuse arendustoetustest, Euroopa Kaitsefondi projektide kaasrahastusest ja innovatsioonivõistlustest. Sellele lisanduvad toetavad kulud, näiteks tegevväelaste doktorikraadi omandamise toetamine, noorteadlaste stipendiumid, teaduspreemiad ja teadusvõistlused ning teadusarenduse populariseerimine läbi konverentside ning publikatsioonide.

Kui haridus- ja teadusministeerium välja jätta, rahastasid 2020. aastal ministeeriumid teadus ja arendustegevust kokku 49,9 miljoni euro ulatuses, moodustades kogu teadus- ja arendustegevuse riiklikust rahastamisest veerandi.