Maavälise elu otsijate peamine sihtmärk on raadiosignaalid, mis võivad anda märku, et Maal pesitsevate inimeste kõrval leidub ilmaruumis ka teisi intelligentseid olendeid. 

Californias Ülikoolis tegutsev uurimisrühm kogus spetsiaalsete raadioteleskoopide abil ligikaudu 600 tundi analüüsitavat materjali. Uuringu esimese autori Vishar Gajjari sõnul on see senistest Linnutee galaktika keskosa kaardistavatest uuringutest kõige põhjalikum. 

Gajjar ja tema kolleegid otsisid elumärke Maast kuni Linnutee keskel paikneva massiivse musta auguni. Galaktika keskosa poole liikudes kasvab tähtede tihedus, mis suurendab võimalike eluks sobilike planeedisüsteemide leidmise võimalust. Lisaks peibutas teadlasi asjaolu, et piirkonnas asuvad tähed üksteisele lähedal, mis on soodne planeetidevahelise suhtluse tekkeks. 

Samas möönsid autorid, et nii suure alaga tegelemisel on ka oma pahupool. Nagu Päikesesüsteemis, nii on ka Linnuteel rohkem ja vähem elusõbralikke piirkondi. Näiteks paistab galaktika keskosa silma kõrge kiirgustaseme ja ülikuumade gaasipilvede poolest, mis aga vähendab võimalust sealt elu leida.   

Gajjar ja tema kolleegid otsisid märke intelligentsest elust sagedusvahemikus 0,7 ja 93 gigahertsi. Uurijad registreerisid raadiosagedusi, mis jäid ühe ja kaheksa gigahertsi vahele. Kuigi ükski kogutud signaalidest maavälise elu tunnusmärkidele ei viidanud, täheldasid teadlased astronoomidele huvipakkuvate neutrontähtede raadiolaineid.  

Sama uurimisrühm otsis edutult galaktika sügavustest elumärke ka 2019. aastal. Teadlased väidavad, et liigseks pessimismiks pole siiski põhjust, sest maaväliste intelligentse eluvormide otsingud on endiselt algusjärgus. 

Uuring on avaldamiseks vastu võetud ajakirja Astronomical Journal ja selle esmaversiooni saab lugeda võrguvaramus arXiv.