Öisest jõest tulvab atmosfääri rohkesti süsihappegaasi
Süsihappegaasi tuleb atmosfääri paljudest allikatest, sealhulgas looduslikest. Oma osa on siin muu hulgas ka maailma jõgedel ja ojadel. Nüüd on teadlased avastanud, et ööpimeduse katte all paiskavad vooluveekogud süsihappegaasi välja märksa rohkem kui seni arvatud.
Tuleb välja, et jõgedest ja ojadest õhku eralduva süsihappegaasi hulk kõigub ööpäeva jooksul tugevalt. Öise emissiooni kohta on seni aga vähe teada, sest teadlased teevad mõõtmisi enamasti ikkagi päevavalges.
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Lluis Gomez-Generiga Šveitsist Lausanne'i Föderaalsest Polütehnikumist ja Gerard Rocher-Rosiga Rootsist Umea Ülikoolist analüüsis nüüd just proovivõtu kellaaega teraselt jälgides läbi mõne viimase aasta jooksul 66 maailma jõest päeviti ja öiti kogutud andmestiku.
Ilmnes, et keskeltläbi eraldus jõgedest öösel 27 protsenti rohkem süsihappegaasi kui päeval.
Autorid oletavad ajakirjas Nature Geoscience, et öise emissiooni maht on suurem seetõttu, et siis eritavad veetaimed süsihappegaasi, mille nad päeval fotosünteesis on sidunud.
Üldiselt hinnatakse, et maailma vooluveekogudest jõuab atmosfääri umbes neli korda rohkem süsihappegaasi kui meredest.
Looduslik süsihappegaasi ringlus huvitab teadlasi väga, sest kuigi kliimamuutusi pannakse süüks eelkõige inimtekkeliste heitmete hulga kasvule, on kliimamudelites ikka vaja võimalikult täpselt arvestada, kuidas süsinik ja selle ühendid maailmas üleüldse ringlevad.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro
Allikas: Vikerraadio