"Hanede aktiivne ränne on tõesti pihta hakanud. Aprillis ja mais tuleb neid veelgi juurde," tõdes Valker. Põllumeeste meelehärmi taga on suuresti suurtel põldudel valmiv talivili, mis on hanede jaoks väga väärtuslik toidupoolis.

Kui igakevadine arutelu põlde rüüstavate haneparvede üle lahendatakse praegu hanede heidutusjahiga, siis Valkeri sõnul selline lahendus ornitolooge ei rahulda. Ta peab lindude laskmist kevadisel pesitsusajal äärmuslikuks.

"Meetmeks sobiks, kui rohumaid oleks meil rohkem ja põllulapid väiksemad. Praegu torkab põllumajanduses silma, et meil on väga ulatuslikud põllumassiivid. Kui need oleksid rohkem mosaiiksed, [oleks] rohkem ribasid, siis haned sinna nii meelsasti ka ei tuleks," soovitas ta.

Nimelt armastavad haned ornitoloogi sõnul lagedaid alasid. Põlluäärsetes võsaribades võivad neid aga varitseda kiskjad ja röövlinnud, mistõttu pelgab haneparv väikesele põllulapile maanduda.

Kuldnokale tee pesakast täna, lepalinnule homme

Äsjalõppenud soojal nädalavahetusel ja veel esmaspäeva hommikulgi lendas Eestist üle hall-lõokesi ja sookurgi. Tarvo Valkeri sõnul on kohale jõudnud ka esimesed linavästrikud, hulganisti rästaid ja punarindu, erinevaid parte ja kahlajaid. "Nii uskumatu, kui see ei ole, kusagil kümmekond päeva ja suitsupääsukesed on juba siin," sõnas ornitoloog.

Kuldnokad on Eestis juba suuresti kohal ning asunud suure hooga pesitsema. "Kui kohe täna [kuldnoka pesakastitegu] ette võtta, võib sinna keegi veel pesitsema minna," soovitas Valker meisterdamishuvilistele, "aga on väga palju linde, kellele veel pesakasti teha saab. Näiteks lepalinnud ja kärbsenäpid on alles Aafrikast meile saabumata."

Päris viimaste seas on Eestisse oodata veel ööbikke, karmiinleevikesi ja piiritajaid, kes jõuavad pärale mais. "Muidugi pesakastidest rääkides mõned linnud pesitsevad suve jooksul mitu korda. Kui kevadel jääb [kast] tühjaks, siis mõni tihane, kes teist pesitsemist alustab, võtab selle uue pesakasti," lohutas Valker. Ornitoloog soovitas ilusa ilmaga minna ka kõigil õue rändlinde vaatlema.