Hanede arvukuse tõusu põhjustab põllumajandus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Suur-laukhane arvukuse suurenemisel tuleb põllumehel peeglisse vaadata. Autor/allikas: Paul Hurtado/Flickr (CC BY-SA 2.0)

Kui muutused maakasutuses võivad liikide arvukust sageli kahandada, aitab inimene suur-laukhanede arvukuse tõusule hoopis kaasa. Nimelt pakuvad Põhja-Ameerika suured riisipõllud hanedele veetaimede näol väärtuslikku toitu, selgub Missouri Ülikooli teadlaste uuringust.

Kliima ja maastike muutumine mõjutavad oluliselt liigi arvukust. Arvukus võib kahaneda, nagu on juhtunud paljude põllulindudega, kuid ka suureneda nagu näiteks Põhja-Ameerika ja Euroopa haneliste puhul, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Põhja-Ameerika läänepoolset rändeteed kasutavate suur-laukhanede (Anser albifrons frontalis) arvukus on optimaalsest, milleks peetakse 300 000 isendit, märgatavalt suurem. Haned pesitsevad Alaskal ja talvituvad Californias Sacramento oru üleujutatud riisipõldudel. Seal on veelinnule soodne paik: veega kanduvad põllule toitained, mis panevad vohama hanele kõrgväärtuslikuks toiduks olevad veetaimed.

Äsjases uuringus, kus kasutati 35 aasta ehk aastate 1980–2015 hanede loendus-, küttimis- ja rõngastamis-, aga ka arvukuse muutumise, ellujäämuse ja sigivuse andmeid, otsiti haneliste arvukuse tõusu põhjuseid. Andmeid võrreldi omakorda nii kliimamuutuste kui ka põllumajandusmaastikel toimunuga.

Selgus, et lindude küttimisel on hanede arvukusele mõju väike. Samuti on tagasihoidlik kliimamuutuste mõju, kuid maastiku muutumine ehk põldudel toimunu mõjutab hanede sigivust ja ellujäämist tugevalt.

Muutused Sacramento orus on inimmõju hoogustudes olnud märkimisväärsed – 1990. aastaks oli seal säilinud napilt 10 protsenti looduslikest märgaladest. Tänaseks on piirkonnas riisipõlde palju ning selline kunstlikult tõstetud keskkonna kandevõime on kasvatanud ka suur-laukhanede arvukust.

Eelnevalt käis hanede käsi täbaralt: aastatel 1966–1983 kahanes Alaska pesitsusaladel kontrollimatu jahi tõttu hanede arvukus 84 protsenti. Samas juba 1987. aastaks oli suur-laukhanesid 84 000 ning 2016. aastaks 738 000. Seega kasvas 1980–2015 hanede arvukus kuus protsenti aastas ning selline kasv püsib. Uuringud kinnitavad, et vanalindude ellujäämus on olnud põldudelt saadava hea toidu tõttu 81 protsenti, noorlindudel 67 protsenti.

Siiski ei tohiks hanede arvukuse kasv pikalt kesta, sest on jõudmas keskkonna kandevõime lähistele. Küttimisega ei ole suudetud haneprobleemi ohjata, sest põllumajandusest saadav tõuge arvukuse kasvuks on liialt suur ning ületab küttimise mõju.

Teadustööd tutvustatakse ajakirjas IBIS.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: