Uue põlvkonna teadlased Jaan Viru, Mihkel Pajusalu ja Jaan Hendrik Murumets on võtnud südameasjaks uute avastuste rakendamise. Mullu aasta noore ettevõtja tiitli pälvinud Murumets juhib elektroonikafirmat Krakul, mis arendab droonide ja mehitamata lennumasinate tehnoloogiaid.

Pajusalu ja Viru on paljude hinnangul Eesti parimad kosmoseinsenerid, kes kirjutasid end ajalukku juba 2013. aastal, kui osalesid Eesti esimese satelliidi Estcube-1 orbiidile saatmises. Just sellest kasvas välja kosmosetööstusettevõte Crystalspace, mis toodab ülivastupidavaid kaameraid satelliitide jaoks. Pajusalu sõnul on nende kaamera esimene Eesti instrument, mis Kuu peale läheb.

Eesti kosmosetööstuse ristiisa Mart Noorma ennustab säravat tulevikku nii noortele kolleegidele kui nende masinale. Tema sõnul on väikest töökindlat kaamerasüsteemi vaja pea igal kosmosemissioonil.

Baas Kuule

Viru, Pajusalu ja Murumetsa kaamerat on plaanis kasutada ühes NASA viimase auahneimas kosmoseprojektis Artemis. See jätkab sealt, kus Apollo projekt omal ajal pooleli jäi.

"Artemise eesmärk on uuesti Kuule minna: kõigepealt robotitega, seejärel aga panna juba inimese jalg uuesti Kuu pinnale, esimene naise jalg, ning seejärel luua kuubaas," tutvustas programmi Jaan Viru. Tema sõnul oleks loodav baas hiljem Marsile viivate missioonide alguspunktiks.

Kui senised käigud Kuule olid sisuliselt mõnetunnised kiirvisiidid, siis nüüd tahab NASA Maa kaaslase püsivalt asustada. Selleks luuakse Kuu orbiidile omalaadne väravasüsteem, mis võimaldab regulaarseid reise Kuule ja tagasi.

Ulmeliste projektide eel toovad nende tarbeks loodud lahendused kasu ka Maa peal, kinnitab Mart Noorma.

"Kujutage ette astronaute kuubaasis, kus iga džaul ja kraad ja kulon on arvel ja nad peavad kõiki protsesse optimeerima. Kui me selle kogemuse Maa peale tagasi toome, siis suudame viia ka oma energia kasutamise ja tootmise optimaalsele tasemele," kirjeldab Noorma. Ta loodab, et saadud teadmiste abil on võimalik Maa ressurssidega arukamalt ringi käia.

Robotkäppa juhtimise vastutus

Plaani kohaselt tuleb baas Kuu lõunapoolusele piirkonda, mis tuleb enne põhjalikult läbi uurida. Sondeerimisi on 12 ja ühel neist osalevad eestlaste superkaamerad, millest saavad pinnal töötava robot-kulguri silmad.

"Nende kaameratega juhitakse robotkäpa tegevust Kuu pinnal. Ehk siis selle maanduri küljes, kuhu need kaamerad lähevad, on üks robotkäpp, millega hakatakse siis Kuu pinnasest proove võtma," tutvustab Pajusalu protsessi.

Murumetsa sõnul ongi just robotkäpa juhtimiseks eestlaste masinat tarvis: "Robotkäpa külge läheb kaks kaamerat ja siis saab Maa pealt anda käsu, et ole hea, võta sealt palun proov."

Varasemate missioonide puhul on olnud võimalik ka kaamera rikke puhul eesmärgid siiski saavutada. Sedapuhku saab eksperimenti läbi viia vaid töötavate kaameratega, seega on Eesti tiim saanud vastutusrikka ülesande.

Töö on salastatud, häbipost avalik

Tegu on strateegilise projektiga, mistõttu paljud üksikasjad on salastatud ning eestlasedki on allkirjastanud konfidentsiaalsuslepingud.

Pealtnägija pühendati teemasse vahetult enne jõule, mil mehed olid äsja sõlminud NASA teadusmissiooni lepingu. Kodumaal teadis sellest kõigest vaid kitsas sisering.

"Korraks oli küll see tunne, et justkui müüks oma hinge maha või et sealt ei ole enam mingit tagasiteed. Kui juba nii suurele USA ettevõttele oleme midagi lubanud, siis ei saa alt vedada. Seda tuleb hästi tõsiselt võtta," kirjeldas Murumets lepingu sõlmimise järel tekkinud mõtteid ja tundeid.

Ka Viru tundis pingeid: "Kui muidu läheb projektis midagi metsa, siis see ei ole väga avalik info. Kui NASA missioonil läheb midagi metsa, siis ikka suhteliselt kiiresti ja kõva häälega hakatakse näpuga näitama. Avalikel missioonidel vigu väga ei aktsepteerita."

Pingeline graafik

Kava kohaselt peaks eestlaste osalusega missioon Kuul maanduma kas aastal 2022 või 2023, mis on seda tüüpi projektide puhul väga ruttu. Seetõttu on kaamera esimese testversiooni üleandmise tähtaeg juba veebruari lõpus. Et ajagraafik on pingeline, toimus arendustöö korraga Eesti eri otstes.

Loodava kaamera põhjaks saab end juba tõestanud satelliitkaamera, ent arvestades Kuu ekstreemseid olusid, näiteks temperatuurivahemikku miinus 173 kraadist kuni pluss 100 kraadini, tuleb masin põhjalikult ümber ehitada.

Kaamera aju programmeeritakse peakontoris Tallinnas Tehnopoli kvartalis. Samal ajal käib linna teises otsas korpuse disainimine. Kui joonestuslaual kõik toimib, läheb kaamera tootmisse.

Korpus valmib Harjumaal Peetris ja elektroonika Saaremaal. Kolm nädalat enne tähtaega, kui kaamera tuleb ameeriklastele üle anda, kolitakse katsetusteks Tõravere observatooriumisse.

Noorma rõhutab, et kaamera edu Kuul ei tohi jääda juhuse hooleks: "Siin rakendatakse maailma tipptasemel kvaliteeditagamise protseduure, mis tähendab prototüüpimist ja testimist-testimist-testimist. Nii et lõpuks on see süsteem nii kvaliteetne kui inimlikult on üldse võimalik teha."

Kas eriline kaamera teeb miljonäriks?

Tänapäeval on paljudel inimestel nutitelefonide näol olemas ka väga kvaliteetne kaamera, mis teeb paremaid ülesvõtteid, kui eestlastelt tellitud kosmosekaamera. Miks siis nutitelefoni kaamera kosmosemissionile ei kõlba?

Jaan Viru sõnul on küsimus vastupidavuses. Ta toob välja, et kui meie taskus olevat kaamerat paar korda meetri kõrguselt maha kukutada, tulevad ekraanile ilmselt praod sisse. Kui tavatarbija jaoks mõeldud seade vibratsioonipingi külge kinnitada, hakkaks sellest peagi tükke lahti tulema. Vaakumis laguneksid materjalid sootuks laiali või rikuksid läätse ära ja see osa, millega pilti tehakse, muutuks uduseks.

Kas kuukaamera teeb eestlastest miljonärid? Murumetsa sõnul kosmoseprojektiga üldiselt ei rikastuta: "Väga paljude ettevõtete jaoks on kosmosetehnoloogia pigem kireprojekt."

Pärast seitset aastat esimesest mudelist ja viite kuud katsetusi on kaamera valmis NASA testideks. Iga detail ja nüanss on justkui tuhandeid kordi läbi proovitud, aga masinat teele lähetades on teadlased siiski ärevad.

"Kui oled ikka piisavalt palju öid ja päevi selle kallal vaeva näinud, siis on suhteliselt isiklik suhe oma loominguga," kirjeldab Viru.

Lisaks Eestis loodud kaamerale võib peagi Kuule jõuda ka Eesti juurtega inimene, kes võib ühtlasi olla ka Maa kaaslasele astuv naine. Nimelt on Artemise programmi valitud paarikümne astronaudi hulgas ka 43-aastane USA kodanik Nicole Aunapu Mann, kelle vanaisa oli eestlane.

Kui siiani kahtlustasid skeptikud, et Kuule maandumisi pole tegelikult olnud ja nähtud kaadrid on üles võetud filmistuudios, siis nüüd peaksid tõendeid tooma eestlaste kaamerad. Ja siis oleme kõik koos pealtnägijad.