Vanasti tähistas talv aega, kui inimesed viibisid rohkem siseruumides. Sajandivahetusest alates minnakse toast edasi küberruumi. Suures pildis säilis aastaaegade rütm. Covid-19 pandeemia sundis inimesi treenima ühtlasemalt ja püsivamalt internetis viibimist. Lõppenud 2020. aasta on seega interneti lühikeses ajaloos mõneti erilisem. Kaasaegse ehk suurele avalikkusele tuttava interneti algusaegadest tegutsev Mozilla sihtasutus koostab regulaarselt nn interneti terviseraportit. Värske ülevaade nägi just kübervalgust. Asjade seis pole kiita.

Sõnumisse tasub suhtuda tõsiselt. Raportis tõdetakse, kuidas Covid-19 tõi varasemast kontratsemalt esile, kui oluliselt sõltuvad argised tegevused internetist. Interneti vahendusel kodust töötamine, kodust õppimine, omavaheline suhtlus, toidu ja esmavajaduskaupade hanked ning meelelahutus on enamusele nüüdsest tuttavad.

Vähem teadvustati, kuidas internet muutus oluliseks ellujäämise teenuste kanaliks. Eriti kroonilistele haigetele, kes ei saanud viiruse ohu tõttu haiglaid külastada. Sestap on interneti olustiku käsitlus läbi tervise metafoori rohkem kui õigustatud.

Sundolukorra survel kirjeldatud teenuseid loodi ja kasutati vähem või rohkem rahuldavalt. Algus oli kõigile raske. Nii teenuste loojad kui ka kasutajad õppisid ja tegid natukesegi edu nimel kompromisse. Sündinud tingimustes võitsid enim suured IT-firmad. Varakult haaratud strateegiliste positsioonide väärtus kasvas koos kasutajate masside ja teenustes viibitud ajaga. Antud arengut tuuakse raportis esile tõsise murena.

Kui interneti väärtus kasvab, tähendab antud areng väärtuse edasist kontsentreerumist väheste kätte, täpsemalt kõigest seitsme ettevõtte kätte. Selgub, et interneti liikluse mahust kulgeb enamus seitsme firma kontrollitud keskkondades. Need on USA päritolu Apple, Amazon, Google või õigemini selle emafirma Alphabet, Microsoft ja Facebook ning Hiinast juhitud Alibaba ja Tencent.

Internetis valitsevate teenuste tõttu on nendest, vana nime järgi "arvutifirmadest" kujunenud maailma väärtuslikumad ettevõtted, tõrjudes rikkaimate börsifirmade edetabelist suured tööstusmagnaadid ja naftafirmad. Ainukeseks erandiks on edetabeli tipus asuv Saudi Araabia naftakompanii Aramco.

Muretsema ei pea edetabeli pärast. Inimesed taluvad ka üpris hästi ebavõrdsust. Palju raskem on leppida ebaõiglusega. Viimane rajaneb vabaduse piiramisele. Meenutab võidujooksu, milles esimeseks tulnuga nõustutakse ja teda isegi austatakse. Seda aga ainult juhul, kui teisi ei takistata osalemast võrdsetel alustel. Internetti võib pidada suureks mänguväljakuks, milles arenevad majanduslikud ja poliitilised võistumängud. Raportist järeldub, et võistlus pole enam kõigile avatud.

Pettujad ja solvujad on teadupärast ettearvamatud. Nende arv kasvab, sest koos nähtava võimuga suureneb nähtamatu mõju kontsentreerumine. Näiteks kui populaarne videokonverentsi teenus Zoom paistab kasutajatele iseseisva ettevõttena, jääb märkamata, et teenuse andmevahetus kulgeb Amazonile kuuluvas pilveteenuses. Sama peab paika populaarse Netflixi jt puhul.

Viktoriiniküsimus võiks olla, kellele kuuluvad interneti viiest enim kasutatavast platvormist neli. Õige vastus on Facebook. Firma valitseb Instagrami, Messengeri, WhatsAppi ja on arusaadavalt ise kõige suurema kasutajaskonnaga teenus. Google'i hallatav Youtube on antud edetabelis teisel kohal.

Mida siin siis karta? Näiteks teenuse häirumist koos neile rajatud korraldusliku sõltuvuse tagajärgedega. Tõsiselt tasub karta suhtumist valeinfo levikusse.

Riigid ja riikide liidud on suuri teenuseplatvorme palunud ja ähvardanud, et nad takistaksid valeinfo levikut. Näiteks Mark Zuckerberg seda muret ei jaganud ja eelistas vihast teenitava raha kasuks. Ta ei viitsinud isegi kohale ilmuda, et arutada poliitilises mõjukampaanias osalemist Ühendkuningriigi parlamendi esindajatega. Ohtu satub ka inimeste tervis, kui Youtube levitas Covid-19-teemalist väärinfot, mida enne selle eemaldamist oli jõudnud vaadata 71 miljonit inimest.

Lisaks kannatab kasutajate valikuvabadus. Populaarsete keskkondade kliendid ei saa arugi, kuidas nendega manipuleeritakse. Enamus nn soovitustest rajanevad masinõppe algoritmidele, saladuses hoitavale andmesoustile mille eesmärk ei ühildu vaataja, vaid ettevõtte huvidega. Ajal kui maailm maadleb raskete probleemidega, kaldub internet probleeme juude tekitama. Seitsme suure kätte koonduva mõju tahtlikul või tahtmatul tulemusel ei oska inimesed selle tervisest hoolida.

Üllatava optimismi sädemena osutusid lõppenud aastal selleks nende ettevõtete omad töötajad. Mis edasi saab? Arvatavasti juhtub nagu ikka – ignoreeritakse raportit.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".