Kogu maailma internetiliiklus mahuks ühte võrgukaablisse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Flinfo/Wikimedia Commos

Maailma veebiliiklus on juba praegu sedavõrd tihe, et andmete liigutamiseks kulub üheksa protsenti maailmas toodetavast elektrist. Rühm füüsikuid suutis nüüd pressida ühte võrgukaablisse terve maailma hetkelise veebiliiklusega võrreldaval hulgal andmeid, pakkudes seejuures võimalust oluliseks energiasäästuks.

Info ühest kohast teise saatmiseks kasutatakse tänapäeval eeskätt lasereid. Ühte valguskaablisse mitme andmejada mahutamiseks peavad olema valguslained veidi erineva lainepikkusega Kuna iga laser kiirgab vaid ühte tooni valgust, on vaja selleks seejuures mitmeid lasereid. Kuigi iga laseri võimsus on tüüpiliselt vähem kui sada millivatti, tähendab kõrgem andmeedastuskiirus siiski märkimisväärset energiakulu.

Rahvusvahelisel töörühmal eesotsas Hao Huga Taani Tehnikaülikoolist õnnestus tekitada nüüd ühe laseriga kümneid värvitoone. Selleks kasutasid nad erilist laserit, mis kiirgab pideva kiire asemel lühikesi mitmetest puhastest värvitoonidest koosnevaid valgusimpulsse. Seejuures lahutab iga tooni sama arv lainepikkusi. Valgusimpulss omakorda saadeti täiendavalt läbi ülikitsa, umbes 300 nanomeetrise läbimõõduga fotoonilise kiibi. Valgust suruti selle toimel kokku, mille mõjul tekkis kokku 80 erinevat värvitooni.

Kuna iga värvi valguslained võnguvad ka mitmes suunas, sai jaotada igat tooni valgus kahte erinevasse kanalisse. Kuna laser saatis valgust välja lühikeste impulssidena, oli võimalik kasutada info edastamisel lisaks aegmultipleksimist. Kuigi andmed jõudsid näiliselt kohale samal ajal, edastati neid tegelikult nelja ajavahemiku vältel. Kokkuvõtlikult sai ühe värvitooniga edastada seega sekundis 320 gigabiti jagu andmeid. Seda 80 värvitooniga korrutades suutsid teadlased edastada ühe laseriga sekundis 25 terabitti andmeid.

Töörühm märkis, et katses kasutatud kiudoptilise kaabli moodustas 30 lainejuhti. See teeb kogu kaabli andmeedastuskiiruseks kokku 768 Tbit/s, potentsiaalse kaotsiminekuga arvestades 661 terabitti. Suurusjärgu poolest on see võrreldav kogu maailma praeguse internetiliiklusega.

Potentsiaalset võimaldaks tehnika hoida autorite sõnul kokku ka energiat. Erinevat värvi valguse tekitamiseks kulub süsteemi abil ligikaudu 20 korda vähem energiat, kui kasutades iga värvitooni jaoks eraldi laserit.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Optics.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: