Põhilise osa raamatutest 19. sajandil kirjutanud Jules Verne'i tehnoloogilise tuleviku nägemus oli üpris optimistlik. Uusi masinaid ja elektrit natukene ka kardeti. Suurem ettevaatlikkuse laine tõusis eelmise sajandi teisel poolel.

Käesoleval sajandil on tehnoloogia kriitika ja düstoopia hoiatused normaliseerunud. Inimkonna tundlikumat vaatlemisvõimet esindavate kirjanike hoiatavate sõnumite sagedus ja intensiivsus on ajas vaid hoogustunud. Terminaatori ja Matrixi filmid, zombie-mutikad jne vihjaks nagu millelegi. Juhul kui selles on tõetera, peaks lõppvaatus või lõpp-peatus peagi kätte jõudma.

Kasutades Pascali jumalakartlikkuse argumentatsiooni tasub ohtu uskuda, sest kui see ei realiseeru, pole midagi. Kui see siiski realiseerub, siis oleks olnud targem uskuda. Igatahes muretsejaid leidub. Etteruttavalt võib öelda, et nagunii midagi ette ei võeta. Murest on kaua räägitud ja mitte ühtegi tehnoloogilist arengut ei ole seni peatatud. Vastupidi, tempo üha kasvab.

Reageerimata jätmisele olevat kaks põhjust. Esiteks räägitakse ohtudest raamatutes. Paraku on aastatega raamatute lugemus pidevalt langenud. Need, kes loevad, ei satu lugema pikemat, keerulisema sisuga tehnoloogilise kultuuri kriitikat. Teine põhjus, kui uskuda USA Baylori Ülikooli professor Alan Jacobsi analüüsi, olevat inimeste karjakäitumise ja mugavuse kombinatsioon. Seega on üsna lootusetu uskuda võimalusse düstoopiat ennetada.

Samast allikast pärineb mõne viimase kümnendi tehnoloogiakriitika ülevaade. Autor nimetab seda tehnoloogia standardkriitikaks. Jacobs esitab arvamuse pessimistlikus nördimuse noodis, kuivõrd seniste hoiatustega pole millegi pidurdamiseks ega ära jätmiseks kordagi arvestatud. Võimalikest põhjustest kaks sai juba nimetatud. Lisaks, seda ilmsemalt pole laiem avalikkus seda isegi teadvustanud. Seetõttu poleks paha kasvõi korraks tehnoloogiakriitika peamised argumendid teadvusest läbi lasta, kartmata, et need senises käitumises midagi muudaksid.

Põhiline kriitiline hoiatus kontsentreeritakse sõnasse tehnopolia, ühiskonna korraldus milles inimesi teenindama mõeldud tehnoloogia muutub sedavõrd võimsaks, et asub inimeste üle domineerima kuni selleni välja, et kujundab inimesi oma näo järgi. Selle märgid on tehnoloogia arenguga kaasnevad argiellu tungivad ettekirjutavad ning manipuleerivad muutused ja harjumused.

Näiteks kui sotsiaalvõrgustikud lubavad luua inimeste vahele ühendusi, kaasnevad sama tehnoloogia abil kujundatud grupidünaamikad ja isegi massihüsteeriaid. Näotuvastustehnoloogiaga lubatakse suurendada turvalisust ja peatada kurjategijaid, suurendades samas ühtlasi rahvamasside ülest järelevalvet ja võimu. Harjudes taoliste seadmete keskse olemisega, sünnib nende alluvusele ja nendega tehnilisele ja käitumuslikule kokkusobivusele rajanev kultuur, hoiatab standardne tehnokriitika.

Isegi kui keegi on kirjeldatud arengut märganud ja pidanud soovimatuks, pole ta teinud ühtegi tähenduslikku sammu. Tegelikkus paistab olema vastupidine, enamus tahaks esimestena uut tehnoloogiat proovida. MOTT – mida oligi tarvis tõestada.

Siia sobib uudis uuest võimalusest. Kuulduste põhjal arendab Facebook nutikella. Poodidesse peaks jõudma järgmisel aastal. Randmel kantaval seadmel on iseseisev mobiilsidekanal ja see ei sõltu telefonist. Teadupärast on Facebookil käimas jõuline vaidlus Apple'iga. Sotsiaalmeedias isikute kohta teavet korjav ettevõte protesteerib telefonivalmistaja soovi vastu kaitsta klientide andmeid Apple'i kontrollitavast ökosüsteemi väljast tulijate eest.

Sotsiaalvõrgustiku nutikell peaks ühendust selle põhiliste suhtlusteenustega ja koguks muu hulgas andmeid kasutaja kehatalitluste kohta. Kasutajale paistaksid need sarnaselt paljudele aktiivsusmonitoridele kehalise aktiivsuse ja unekvaliteedi andmetena. Facebooki poolt vaadates täiendaks ülevaadet iga kliendi personaalsest elust koos asukoha- ja ajamärkidega.

Põhimõtteliselt teaks erafirma, millal ja kus ja kellega on kellelgi kõrgem pulss, kui tihti külastab toaletti ja kellega millest räägib. Igati normaalne areng, milles Facebook ei ole ainuke taolise võimekuse omanik. Google ostis paari miljardi dollari eest Fitbiti enam-vähem sarnase tagamõttega. Tõenäoliselt siirduvad veel mitmed nutiseadmete valmistajad suurte infohaldurite külje alla. Ilusad uued asjad. Muretsemiseks polekski põhjust. Isegi kui keegi seda teeb, mis siis?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".