Nii teatavad teadlased, kes on uurinud seda, kuidas Euroopa Kosmoseagentuuri komeedimaandur Philae aastal 2014 selle komeediga kohtus.

Philae saabus komeedi juurde kosmosesondi Rosetta pardal. Algul oli plaanis, et Philae tulistab maandudes välja harpuunid, mis haagivad oma konksud komeedi külge. Kuid harpuunipüss ei läinud tööle.

Et komeedi mass on väike ja gravitatsiooniväli nõrk, siis põrkas Philae komeedi pinnalt kaks korda päris kõrgele üles tagasi, enne kui kolmandas puutepunktis lõpuks pidama jäi.

Esimese tagasipõrke jälje leidsid teadlased Rosetta tehtud piltidelt kohe kergesti üles. Aga alles nüüd on saadud jälile, kus täpselt oli teine põrkekoht ja millised jäljed sinna põrkest jäid.

Laurence O'Rourke Euroopa Kosmoseastronoomia Keskusest Madridis ja ta kolleegid tuvastasid selle koha, kui kõrvutasid tähelepanelikult komeedi pinnast enne ja pärast Philae laskumist tehtud pilte.

Nad märkasid piltidel heledaid jooni, mille maandur oli vedanud kahele kivikamakale. Suurte kivide vahele oli aga maandur jätnud 25 sentimeetri sügavuse vao. Seal oli kivipuru alt nähtavale tulnud iidset jääd.

Arvutused näitasid, et jää pidi olema väga pehme. O'Rourke ise ütles, et see 4,5 miljardi aasta vanune jää on pehmem kui kõige kohevam lumi, isegi pehmem kui piimavaht hommikusel cappuccinol.

Et komeedil on raskusjõud nõrk, siis saab selline ülipehme jää seal kivide all ja vahel täitsa ilusti olla.

O'Rourke ja kaasautorid kirjutavad uurimistööst ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.