Vene turist pakkus Tesla infosüsteemi lunavaraga nakatamise eest miljon dollarit
Vaid paar nädalat enne uudse ajuliidese esitlemist pidi ettevõtja ja riskikapitalist Elon Musk rinda pistma teatega, et Venemaa turist pakkus autotootja Tesla infosüsteemi lunavarajupi sokutamise eest miljon dollari, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Miljoni dollari teenimise võimalus võib avaneda paljudele. Näiteks neile, kellel on juurdepääs ettevõtte arvutisüsteemile. Arvutivõrgul on kontaktpindu mitmesuguste kasutajatega ja selleks ei pea tingimata omama läbipääsuluba serveriruumi.
Tesla töötajale pakkus Venemaalt pärit turist Jegor Kriutshkov miljon dollarit, kui ta aitab e-kirja manuse või USB-mälupulga abil sokutada maailmakuulsa ettevõte infosüsteemi jupikese nende tarkvara. Töötaja seisis miljoni dollari suuruse dilemma ees. Ta otsustas informeerida siiski FBI-d ja antud etenduse esimene vaatus lõppes tõendite kogumise järel raha pakkuja kinnipidamisega. Etenduse teises vaatuses peame ära ootama, kuidas hindab oma töötaja tegu Tesla.
Inimesed on juba kord arvepidajad ja antud juhul teevad arvutusi järgmise etenduse osapooled. Kas järgmine võõras urgitseja peaks kiusatuse murdmiseks pakkuma kaks miljonit, kas töötaja peaks enda väärikuse lepitamiseks küsima igakord rohkem, mida peaks pakkuma ohus ettevõte jne? Tesla huvides on ohtu minimeerida ja teatud mõttes jäävad nad antud loos igal juhul maksjaks.
Seda võib pidada vist edu hinnaks. Sest kardetavalt ei jää juhtum viimaseks. Isegi kui enamus teeks ilma raha küsimata sama antud loo kangelasega. Või ka vastupidi, täidaks raha küsimata võõra soovi kuna suures organisatsioonis leidub solvunuid kes ei teadvustagi, et ootavad võimalust midagi paha teha, kuni keegi motiveerib.
Miljoni dollariga ostetakse suhteliselt kallist kaupa. Antud juhul paistab, et eesmärk oli võtta oma haldusesse autotootja ärisaladusi ja ähvardada need avalikustada, põhjustades ettevõttele majanduslikku kahju. Süüdistusmaterjali järgi olevat kuritegelik organisatsioon kavatsenud välja pressida neli miljonit dollarit. Arvutites hoitavate andmete pantvangi võtmise riski eest on viimase mõne aasta sees kõrgeneva tenoriga hoiatatud kõiki arvutikasutajaid. Viimaste puhul on andmete avalikustamine väiksem kahju võrreldes andmete lukustamisega. Seni kuni midagi pole juhtunud seisavad kõik dilemma ees, kas teha varukoopiaid või uskuda oma puutumatusesse.
Arvutile juurdepääsu lõpetava lunavaraga on pantvangi võetud omavalitsusi, haiglaid, ülikoole ja teadmata mõõdus tavalisemaid arvutiomanikke. Andmete lekitamine risk nõuab erilist ohvrit nagu julgeolekuga seotud organisatsioonid, innovaatiliste toodete või siis arvutimängude tootjad.
Osa senistest ohvritest on eelistanud väljapressijatele maksta. Mõnedel on õnnestunud tänu ettevalmistusele juhtumi tagajärgi minimeerida või neid ära hoida sarnaselt käesolevale Tesla juhtumile. Mõned on jäänud ilma nii arvutist, saladustest kui ka rahast. Tegemist on uue ja teadmata ajaks meie keskele jääva ohuga sarnaselt COVID-19-le.
Seda juhul kui ei mõelda välja uusi vastumeetmeid, näiteks kurjategijate või isegi töötajate mõtete lugemine. Huvitava kokkusattumusena tutvustas Tesla juht Elon Musk tema juhitava aju ja tehnoloogia liidestamisega tegeleva ettevõtte Neuralink uut aju implantaati. Esialgu on testitud aju talitlust tehisliku maailmaga ühendavat liidest sigadel. Väikese mündi suurune liides vahendas reaalajas sea ajutegevuse signaale. Eksperimendid inimesega algavat lähiajal.
Uut liidest tutvustanud ajukirurg märkis varasemate arendustega võrreldes uuenduslikuks oluliselt suuremat lihtsust implantaadi paigutamisel. Varasem prototüüp koosnes kuni tuhandest aju eri osadeni ulatuvast elektroodist, mis koondusid kõrva taha paigutatud välisesse seadmesse ja saatsid sealt edasi signaale välismaailmas asuvatesse arvutitesse.
Uus lahendus loeb sügavamate aju struktuuridega ühendamise asemel signaale ajukoore pinnalt. Väidetavalt olevat ajukoorelt võimalik lugeda nii palju olulisi signaale, et Musk julges ennustada nägemise ja kuulmise taastamist. Katsejärgus oleva mudeli läbimõõt on 23 millimeetrit ja paksus kaheksa millimeetrit. See viimane oli valitud ühtima kolju luu paksusega, sest eesmärk on paigutada see kolju sisse tehtavasse avausse väliste juhtmete asemel traadivaba liidestusega.
Vastavalt asukoha valikule registreerib liides teatud närviprotsesse, mille abil luuakse välises maailmas kogetuga seoseid reaalse eluga. Lisaks "kuulamisele" võimaldab edastada uus tehnoloogia erutavaid signaale närviprotsesside stimuleerimiseks ja võimalikuks juhtimiseks. Kelles äratab uudne võimalus põnevaid fantaasiaid, olgu neile hoo lisamiseks täiendatud, et implantaadi paigaldmaisega tegeleb robot. Operatsioon toimuks üldtuimestuseta ja kestaks umbes tund. Seejärel võib minna inimene koju või tööle, et oodata keskarvutist saabuvaid juhiseid.
Lõpetuseks sobib Elon Muski enda tõdemus – tulevik saab olema imelik!
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa