Avi Loeb ja Amir Siraj, mõlemad Harvardi Ülikoolist, kirjutavad ajakirjas The Astrophysical Journal Letters, et teine täht oli tõenäoliselt ka umbes Päikese suurune ja asus Päikesest ligi tuhat korda kaugemal kui Maa.

Öpik-Oorti pilv, mida seni ei ole veel otseselt vaadeldud, on suur komeetide varamu, millest mõned üksikud käivad üsna harva end Päikesesüsteemi keskmes ilmutamas. Komeedivaatluste põhjal ongi teadlased välja arvutanud, milline see Öpik-Oorti pilv õigupoolest võiks olla.

Teoreetilisemate arutluskäikude põhjal on arvatud, et mõned Öpik-Oorti pilve taevakehad ei pärine mitte sellest ainekogumist, millest kujunesid välja kõik Päikesesüsteemi planeedid ja asteroidid, vaid on sellesse pilve tõmmatud mõnede muude tähtede juurest, mis olid lähikonnas koos Päikesega tekkinud.

Loeb ja Siraj väidavad nüüd, et neid mujalt pärit kehi on Öpik-Oorti pilves rohkem kui seni arvatud ning et neid rohkearvulisi kehi on oma gravitatsioonijõuga aidanud kinni püüda just nimelt see teine täht, millega Päike mõnda aega kaksiktähesüsteemi moodustas — kahel tähel ikka kahe tähe jõud.

Tegelikult, tagantjäreletarkuses ei ole midagi imestada, et Päikesel kunagi kaaslastäht oli, sest suurem osa Päikese sarnaseid tähti teataksegi kaksisküsteemi kuuluvat.

Miks aga see teine täht siis ühel heal hetkel oma teed läks? Tõenäoliselt väga lihtsal põhjusel — Päike tekkis arvatavasti tüüpilises tähetekkepiirkonnas, kus ta ümber oli palju muid äsja tekkinud tähti, millest mõni võis Päikese kaaslastähest just sel moel mööduda, et see gravitatsioonijõu toimel süsteemist välja paiskus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.