Microsoft hakkab topelttühikuid veaks lugema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Arvutitel õnnestus küll kirjutusmasinad kontoritest välja tõrjuda, kuid kogu nende pärandist siiski vabaneda ei õnnestunud.
Arvutitel õnnestus küll kirjutusmasinad kontoritest välja tõrjuda, kuid kogu nende pärandist siiski vabaneda ei õnnestunud. Autor/allikas: David Klein/Unsplash

Kirjutusmasinate ajastu pärand kaob visalt, kuid järjekindlalt. Kui QWERT-i klaviatuurist ei õnnestu vabaneda veel ilmselt nii pea, siis värske uuenduse tulemusel hakkas tõlgendama Microsoft Word punktile järgnevat topelttühikut veana, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

"Ja nüüd midagi täielikult teistsugust!" – kuulus fraas pärineb Monty Pythoni loomevaramust ja tähistab nagu lubatud, midagi hoopiski erinevat. Seekord õnnestub võib-olla vältida viiruse teemat, kui jätta kõrvale äsjane viide.

Ajaloolaste hinnangul on leiutatud kirjutusmasinat 52 korda. See tähendab, et enamus leiutistest polnud sedavõrd kasutuskõlblikud, et piisav arv huvilisi oleks pidanud seda vajalikuks. 19. sajandi viimasel veerandil valmis lõpuks esimene tööstuslikult valmistatud mehhaanilise kirjutamise seade. Äriidee omanike meelehärmiks kulus veel umbes kümmekond aastat, kuni sellest sai kasvavat infomassi töötlevates büroodes standardne tööriist.

Kirjutusmasinad pidasid büroosid oma koduks umbes sada aastat kuni 1980. aastatel tõrjusid need sealt välja arvutid ja printerid. Sada aastat enne trükimasina kasutuselevõtmist toimunud Prantsuse revolutsiooni ajal öeldi, et nii nagu Saturn, sööb ka revolutsioon oma lapsed.

George Jacques Danton oli kümme aastat kestnud revolutsiooni juhtiv tegelane, monarhia kukutaja ning esimese vabariigi rajaja. Kaasrevolutsionäär Maximilien Robespierre käskis tal veel enne revolutsiooni lõppu giljotiiniga pea maha raiuda. Paar kuud hiljem leidis Robespierre end samast vangikongist, milles oli oodanud hukkamist Danton ja nii läks temagi koos veel mõne revolutsionääriga giljotiini alla. Revolutsioon ei talu end sünnitanud revolutsioonilisust ja püüab nendest uue ajastu koidikul esimesena lahti saada.

Sama saatus tabas ka kirjutusmasinat. Masin on informatsiooni talletamise, paljundamise ja töötlemise vahend ning seega infotehnoloogilise revolutsiooni oluline osatäitja. Kirjutusmasina sugulane on arvuti, kuigi esimeses mõttes sarnaneks see kalkulaatorile. Võib-olla tahakski arvuti trükimasina kuvandit vältida. Täidab see ju antud loos Robespierre'i rolli, olles ühtlasi IT-revolutsiooni lõpule viija. Õigemini me pole veel lõppu näinud.

Arvuti sugulus trükimasinaga on ometi silmatorkav. Silmnähtav suguluse tunnus on näiteks klaviatuuri klahvide järjestus ülalt vasakult lugedes "QWERTY" ja arvutite kasutamine arvutamise asemel kolossaalses hulgas teksti loomiseks. Klahvide taoline järjestus teeb kirjutamise aeglasemaks. Tekstides enam levinud järjestikkuste tähtede klahvid võinuks paigutuda kirjutamise kiiruse huvides lähestikku.

Kahjuks kulus kirjutusmasinal aega, enne kui klahvi vajutamise järel paberile tähekuju pressinud trükipea jõudis tagasi liikuda, jäädes sel moel ette järgmise tähe mehhanismile. Tagajärjeks oli trükimasina kinni kiilumine ja kiiruse asemel muutus trükkimine hoopiski aeglasemaks. Seetõttu paigutas modernse trükimasina leiutaja Christopher Latham Sholes inglise keeles sagedasti järjestikku asuvate tähtede klahvid teineteisest eemale ja sündis tänaseks standardiks kujunenud aeglase kirjutamise klaviatuuri paigutus.

Sakslaste klahvide paigutus on "QWERTY" ja prantslastel "AZERTY". Keegi ei tea, miks valisid prantslased sellise paigutuse. Väidetavalt tekkis taoline paigutus eelmise sajandi alguses. Hoolimata sellest, et enamus trükimasinaid imporditi USA-st, otsustasid prantslased, et neil peavad tähed teisiti asuma. Võimalik, et revolutsioonijärgne vabariik tahtis lihtsalt eristuda.

Tegemist ei ole keele omapärast tuleneva põhjusega, sest Šveitsi ja Kanada prantsuskeelsed kodanikud kasutavad "QWERTY" paigutusega klaviatuure. Prantsusmaal püüti viimast korda jõulisemalt klaviatuuri kultuuri maailmaga ühtlustada 1976. aastal, kuid ebaõnnestunult.

Standardi taga on loomulikult inimeste õppimisraskus ja seda varjav tujukus. Arvuti puhul puudub mehhaanilise kiilumise risk. Kiirema kirjutamise nimel on leiutatud optimaalsema paigutusega klaviatuure. Neist kuulsaim on Dvorak-i klaviatuur. Ometi hoitakse tänaseni kinni mehhaanilise trükimasina loogikast. Hoolimata sellest, et isegi maailma suurima bürokraatiaga ja viimasena miljoneid trükimasinaid kasutanud India loobus kirjutusmasinate ärist 2010. aastal. Arvuti tappis lõpuks trükimasina, kandes kaasas võimalik, et häbiga "qwerty" märki.

Arvutites on aga veel üks kirjutusmasina jäänuk. Selleks on punktile järgnevad kaks tühikut. Õigemini on jäänuk inimestes, nagu "QWERTY" klaviatuuri puhulgi. Erinevalt arvutiajastust kui mõned tähed saab paigutada teineteisele lähemale ja teised kaugemale, paigutusid kirjutusmasinate tähed mehhaanilistel põhjustel teineteisest sama kaugele. Seetõttu oli lause lõpus punktile järgnev tühik tihti liiga väike, et eristada uue lause algust ja kirjutaja lisas veel ühe tühiku.

Antud teemal käis aastaid tekstiredaktorite fännide maailmas vaikne sõda, kuna õigekirjakontroll lasi topelttühikul süütult tekstis elada. Nüüd otsustas Microsoft, et edaspidi tõlgendab Word punktile järgnevat topelttühikut veana ja paigutab liigse tühiku alla viga tähistava lookleva punase kriipsukese.

Enamus maailma kodanikke ei pane ajalooliselt märgilist sündmust tähelel, kuid antud uudis on maailma haaranud uudiste kõrval ju midagi täielikult teistsugust!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: