Nagu näiteks tähelepanek, mis paistab liikuvat tehnoloogilise progressiga vastuvoolu. Mitmel korral kostis sõnumeid, et suurriikide julgeolekuga seotud asutustes on hakatud taaskasutama pooleteist sajandit vana leiutist ehk kirjutusmasinaid. Põhjuseks tuuakse vana tehnoloogia häkkimiskindlust. Lisaks traditsioonilisele arvutisüsteemide häkkimisele avastati sellel aastal juurde, kuivõrd hästi võimaldab infotehnoloogia varjatud sekkumise teel häkkida masside meelsust. Suurepäraseks platvormiks osutusid erinevad sotsiaalmeedia keskkonnad.

Trükimasinate teema avab veel ühe tehnoloogilise progressi tahu, kui üks USA viimastest kirjutusmasinate valmistajatest avastas uue äriidee. Firma asus tootma läbipaistvast plastikust korpusega kirjutusmasinaid. Turunõudlus kasvas hüppeliselt umbes 5000 seadmeni aastas. Ostjateks pole retroblingi armastavad hipsterid. Trükimasinaid vajavad vanglasüsteemi elanikud. Läbipaistev korpus meeldib valvuritele, sest selle varju ei saa midagi peita ja kirjutusmasinat kasutavad vangid, kelle käsitsi kirjutamise oskus on hakanud klaviatuuriajastu tõttu hääbuma. Samas soovivad nad kirjutada arvukaid avaldusi erinevatele ametkondadele.

Kirjutusmasina teema seostub kolmanda mõttesilla kaudu veel uute telefonidega. Suve keskel võrdles majandusportaal Bloomberg seoses Apple'i telefoni kümneaastase juubeliga seda 1961. aastal IBM-i loodud elektrilise kirjutusmasina Selectricuga. Toona uudne elektriline kirjutusmasin oli kordades parem mehhaanilise põlvkonna parimatest ja vallutas kiiresti kolmveerand USA turust. IBM-i trükimasin osutus nii heaks, et selle uuendamine ei lisanud juurde suurt midagi uut. Seetõttu jäi uute ostmine soiku. See mõjus ärile halvasti. Lõppeval aastal toodi turule rida uusi telefone, millega demonstreeriti sisuliselt, kui raske on piisavalt head paremaks muuta.

"Raske" tähendab siin arenduskulusid, mis tuleks koos väikese kattega kätte saada ostjate taskust. Aga miks osta uut kui vana on piisavalt hea? Isegi Euroopa parlamendis otsitakse meetmeid, kuidas sundida inimesi asju kauem kasutama. Tõenäoliselt hakkame peagi rääkima uutest ostuisu manipuleerivatest trikkidest nagu näiteks äsjasest õunalogoga firma ülestunnistusest, et nad muudavadki vanemaid mudeleid tarkvara abil aina aeglasemaks. Seda väidetavalt aku säästmiseks.

Naljakas õigustus, sest sama loogika järgi peaksime nägema tankla läheduses üha aeglasemalt sõitvaid autosid. Pigem reedab eesmärki üllatava sujuvusega sünnitatud uus normaalsus küsida uuemate telefonide eest tuhat eurot. See polegi samas ehk nii kallis arvestades, kui palju maksnuks uue põlvkonna iPhone 1957. aastal.

Kõik kõneseadme transistorid maksnuks toonast tehnoloogiat kasutades tänases vääringus umbes 150 triljonit dollarit. See ületab 1,5-kordselt maailma aastase majandustoodangu ja vajaks tööks 150 TW, mis ületab 30 korda maailma tänast tootmisvõimsust. Seda kõike arvestades on meie ajastu normaalsuseks kanda taolist kallist asja taskus. Seda enam kummitab küsimus, kas suudame samas tempos edukalt jätkata või näeme edu aeglustumist kasvava keerukuse ja sellest tõusva ebastabiilsuse tõttu.

Viimasele vihjavad seoses eluga Räniorus levima hakanud sotsiaalsemat laadi uudised, mis kippusid varjutama tehnoloogia sõnumeid. Nii tunnistas üks sealne kolmekümnendates naisjuht, et ta värvis juuksed brünetiks, vahetas kontsakingad madalate vastu ja loobus kontaktläätsedest prillide kasuks. Alles siis hakkasid investorid temasse tõsisemalt suhtuma ning vähenes tüütav flirtimine ja ahistamine.

Uuringute põhjal satub Räniorus seksuaalse ahistamise ohvriks pea kaks kolmandikku naisterahvastest. Pärast oma stiilimuutust oskas ta märgata teisigi sarnase sõjamaalinguga endisi blondiine. Tänu infoajastule õnnestus lõppeval aastal ahistatud ja hirmutatud naistel sedavõrd palju tähelepanu saavutada, et sündinud sotsiaalse jõu mõjul on sellel piinlikul põhjusel sunnitud ametist lahkuma mitmeid Räniorus lugupeetud meesjuhte. Võib-olla avastavad neist mõned uuel aastal läbipaistva korpusega trükimasinate võlu.

Häid pühi ja kohtumiseni uuel aastal!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.