Parema käe sõnad on olemuselt paremad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paremal pool asuvatest tähtedest koosnevad positiivsemad sõnad.
Paremal pool asuvatest tähtedest koosnevad positiivsemad sõnad. Autor/allikas: striatic/Creative Commons

Tšehhov olevat päev otsa valinud õiget sõna tähistamaks korea. Tõsi, krants, karvakoon, peni, muri või kutsa kannavad igaüks sama sõnumit, aga ometi evivad ka midagi ainukordset. Midagi mille suhtes on hea kirjanik sama tundlik nagu maalija õige värvitooni suhtes.

 

See on oluline, sest sõnade valikul on mõju edastava sõnumi sisule. Ühtlasi mõjutab sõnumi tähendust ka see kuidas sõna hääldatakse. Olgu selleks liigne rõhk või rõhutamatus, tähtede venitamine või naabersõna omadega kokku lugemine, avaldab see sõnumi vastuvõtjale mõju. Järelikult on oma mõju sõnumile ka sõnade helilisel kokkupanekul. Aga kas ka sõnade kirjutamise viisil võiks olla mingit mõju? See tähendab, kas on mingit vahet kui sõna kirjutatakse ühe käega käsitsi paberile või kahe käega klaviatuuri abil ekraanile, mõtiskleb Kristjan Port saates Portaal.

 

Kyle Jasmin Londoni Ülikoolist arvab, et kuni huulte vahelt välja vulpsatamise teel sündivale kõnele, on kirjutamine aeglane ning koormab mõtteelundit natukene teisiti. Kui sadadest sõnadest jõuab mõni sõrmeotsa ühte tähte tähistava sünnituseni, on teele jäänud hulganisti keerukaid närviprotsesse. Neid närviprotsesse on omakorda kujundanud pikad evolutsioonilise valiku protsessid. Nagu näiteks see, et inimene hakkas umbes kolme miljoni aasta eest keha paremat poolt vasakust eristama.

 

See tähendab, et tõenäoliselt parema käe sagedasemale manipulaatorina kasutamisele, kujunes keha paremat poolt juhtivast aju vasakust poolkerast detailide haldaja. Samal ajal jäi parema aju poole ülesandeks jälgida ümbrust ja tervikprotsessi. Põhjuseid võis olla teisigi, aga täna ollakse ühel meelel aju poolkerade teatud erisustest. Tulles nüüd klaviatuuri juurde tagasi, väidab Kyle Jasmin, et klaviatuuri keskjoonest paremal poolel, parema käe sõrmede alla jääva klahvistiku abil loodavaid sõnu on õige natukene lihtsam moodustada kui vasaku poole tähtedest.

 

Üle sajandi tagasi loodud klahvistiku paremat ja vasakut kätt ebaühtlaselt kaasava tähemärkide paigutuse eesmärk oligi pärssida trükkimise kiirust, sest kirjutusmasina mehhaanika kippus kinni kiiluma. Järelikult on trükkimisele loomulikust osavusest kergendust. Uurija hüpotees toetub lihtsale talupoja loogikale – objektide kasutamise keerukus mõjutab nendele antavat hinnangut. Mõtle kasvõi kui hästi hindad mõnda keerulise või lihtsa kasutatavusega seadet, nagu näiteks taskutelefoni.

 

Mõju ei pea olema suur, aga see on olemas ja keerulised asjad saavad negatiivsema hinnangu. Samas ära unusta, et mõni kord võivat isegi liblikas murda kaameli selja. Kontrollimaks oma hüpoteesi elujõudu analüüsisid uurijad hollandi, hispaania ja inglise keelseid positiivsema ja negatiivsema tagamõttega sõnu ning märkasid, et tõesti, parema käe koostatavatel sõnadel on rohkem positiivset ballasti. Ning mida uuemate ehk kirjutusmasina aegsamate sõnadega oli tegemist, seda märgatavam oli hea ja halva ehk parema ja vasaku poole erisus.

 

Isegi kuntslikult loodud sõnadele pärast nende trükkimist antud hinnangud eelistasid parema käe omi. Paistab, et isegi vasakukäelisus ei oma siin olulist tasakaalustavat või pessimismi soosivat mõju. Loomulikult on tegemist esialgse tähelepanekuga ja uuringu autorid väldivad suurte järelduste tegemist, ehk nende artikkel on kirjutatud võrdselt kumbagi kätt kasutades.

 

Võimalik, et erinevate keelte ja klaviatuuri paigutuste võrdluses läheb sõnade hüva ja halva käega tekitamise erisus kaduma, aga olgem optimistid ja püüdke trükkida rohkem parema käega, vahest satub nii sõnumivahetusse rohkem häid mõtteid.

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: