Kyle Joly Alaskas asuvast Arktika Värava rahvuspargist ja ta kolleegid mujalt Ameerika Ühendriikidest ning muudestki maadest analüüsisid nii enda kui ka teiste teadlaste kogutud loomarännuandmeid.

Nad kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et põhjapõtrade suvise ja talvise elupaiga vahe võib küündida enam kui 600 kilomeetrini, mis teeb neist toredatest loomadest kõige kaugema rändega suurimetajad.

Seda oli põhjapõtradest kahtlustatud muidugi ennegi, kuid nii kindlat tõendust, kui Joly ja kolleegid nüüd kokku kogusid, varem siiski ei olnud.

Kuid kui mõõta mitte rändetee otspunktide vahekaugust, vaid aasta jooksul läbitud kilomeetrite hulka, mis võivad ju koguneda ka väiksemal maa-alal siksakitades, siis tuleb suurimetajate seas võitjaks hunt.

Huntide seas omakorda tuli selle uurimuse järgi esikohale üks Mongoolia isahunt, kes suutis ühe aasta sees maha vantsida tervelt 7247 kilomeetrit.

Üldiselt toetabki kogu uurimus tuntud hüpoteesi, et kiskjad läbivad pikemaid maid kui nende saakloomad.

Paraku aga peavad teadlased väljendama ka muret, et suured ümberkorraldused, mida inimesed maastikel ette võtavad, on paljude loomade iidsed rännuteed läbi lõiganud.

Teadlaste sõnul tuleks loomade liikumisvajadustega rohkem arvestada ja selleks ka senisest rohkem rahvusvahelist koostööd teha.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.