Ka küünlavalgus on une häirimiseks piisavalt ere
On üldteada, et ere valgus enne magamaminekut võib häirida inimese und. Kuid selgub, et mõned inimesed on selle mõju suhtes tundlikumad kui teised. Uue uuringu järgi võib inimeste lävi, mil määral õhtune valgus nende bioloogilist rütmi häirib, erineda kuni viiekümnekordselt, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.
"Mõnedele inimestele võib ka hämar lugemisvalgus mõjuda nagu päevavalgus ja teistele võib see mõjuda nagu pimedus," ütles Sean Cain Melbourne'i Monashi ülikoolist.
Meie kehad kogevad päeva jooksul mitmeid biokeemilisi kõikumisi, kusjuures võtmeregulaator on hormoon, mida nimetatakse melatoniiniks. Looduslikult hakkab see õhtul tõusma, soodustades unisust, kuid tõusu võib edasi lükata kunstlik valgus, eriti telefonidelt, arvutitelt ja teleritelt eralduv sinine valgus. Mõned usuvad, et inimesed saavad oma unerežiimi ja tervist parandada, kui õhtul valgusega kokkupuudet vähendavad ja päeva jooksul seda suurendavad.
Enamik eelmistest uuringutest, mis käsitlevad valgustaseme mõju melatoniinile, on uurinud inimeste rühmi ja keskmistanud nende reaktsioonid. Kuid Caini meeskond vaatas 55 mehe ja naise individuaalseid reaktsioone õhtusele valgusele.
Vabatahtlikud pidid oma eelistatud magamamineku aja alusel pidama kuni kaheksa nädalat ranget unekava. Ühel õhtul nädalas tulid nad laborisse ja puutusid neli tundi enne magamaminekut kokku teatud valgustasemega – hämarast eredani välja (10–2000 luksi) ja seda juhuslikus järjekorras, misjärel mõõdeti nende melatoniini tasemeid.
Inimeste reaktsioonid olid märkimisväärselt erinevad. Kõige tundlikumal inimesel piisas väga hämarast valgustasemest väärtusega 6 luksi – mis vastab paarile küünlale – et vähendada melatoniini taset poole võrra. Varasemate uuringute järgi tooks see olenevalt inimesest kaasa 30–60 minutit hilisema magamaminekuaja.
Kõige vähemtundlikuma isiku puhul oli sama reaktsiooni saavutamiseks vaja 350 luksi, mis võrdub kaupluses olevate eriti tugevate fluoresentsvalgustitega, mis on eredamad kui inimestel kodudes. Keskmiselt oli sellise häirituse esilekutsumiseks nõutav valgustase ka madalam kui on näidanud varasemad uuringud. Kuid teadlased ei mõõtnud selles uuringus, kas inimeste magamaminekuaeg ka tõesti lükkus seetõttu edasi.
Valgustundlikkuse mõõtmiseks ei ole olemas lihtsat võimalust, kuid selle rakendamisel kodus on kõige mõistlikum olla pigem ettevaatlik, ütles Cain.
Toimetaja: Merit Maarits
