Daniel Kierzkowski ja Adam Runions Saksamaalt Kölnist Max Plancki Taimearetusuuringute Instituudist on koos kolleegidega suutnud panna ühte liiki taime kasvatama lehti, mis meenutavad hoopis teist liiki taime omi.

Harilikul müürloogal, geneetikute ühel lemmiktaimel on lihtlehed – iga leherootsu küljes on üks lehelaba. Teisel ristõielisel rohttaimel, karedal jürilillel on aga liitlehed. Temal kinnitub ühe rootsu külge terve hulk lehelabasid ehk lehekesi.

Põnev on see, et kõik erisugused lehed saavad alguse üsna ühesugustest pungadest.

Veel põnevam on aga see, et geeniteadlaste ja informaatikute koostöös on läinud korda üsna täpselt välja selgitada, milles seisnevad müürlooga ja jürilille pungades need geenitegevuse erinevused, mille tulemusel ühel neist kasvab lihtleht, teisel liitleht.

Et kontrollida, kas nad on asjast õigesti aru saanud, lülitasid teadlased müürlooga pungas ja sellest võrsuvas lehes geene sobivatel hetkedel sisse ja välja, ja vaatasid, kas neil õnnestub sel moel ka müürloogale liitleht kasvatada. Õnnestuski!

Kierzkowski, Runions ja kaasautorid kirjutavad uurimusest ajakirjas Cell.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.