Abeli auhinna pälvis esimest korda naismatemaatik, eesti juurtega Karen Keskulla Uhlenbeck
Karen Keskulla Uhlenbeck on Texase Ülikooli emeriitprofessor ning ta pälvis Abeli auhinna, mida peetakse ka Nobeli preemiaks matemaatika vallas. Karen Keskulla Uhlenbeck on küll USA teadlane, kuid nagu tema keskmine perenimi Keskullagi osundab on tal seos Eestiga - tema vanaisa oli pärit Eestist.
Aga mille eest ta auhinna pälvis? Vahest üks kergemini mõistetavaid on tema n-ö seebimullitõestus, mille ta tegi koos oma kolleegi Jonathan Sacksiga. Selles selgitas, kuidas seebimulli pinnaks olev fotokile võtab sellise kuju, et mull kasutaks võimalikult vähe energiat enda kuju säilitamiseks.
Abeli auhinna põhjenduses tuuakse välja, et Uhlenbeck pälvis auhinna ka oma tööde eest difernetsiaalgeometrias ning kalibratsiooniteoorias. ERR Novaator palus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insituudi vanemteaduril Andi Hektoril selgitada, mis need on.
Võib ju öelda, et geomeetria on kõige argisem teadus üldse. Geomeetria uurib matemaatilises keeles meid ümbritseva aegruumi omadusi. Vahva on see, et lisaks tavalisele aegruumile meie ümber, saab geomeetriaga uurida ka täiesti fantastilisi "ulmeruume".
Näiteks meie aegruumi aja ja kolme ruumimõõtme asemel võib matemaatik fantaseerida 25-mõõtmelisest ruumist, kus on näiteks 23 ruumimõõdet ja 2 ajamõõdet!
Diferentsiaalgeomeetrias võetakse geomeetria uurimiseks appi kogu tänapäevane matemaatiline raskekahurivägi, alates diferentseerimisest ja integreerimisest kuni arvu- ja rühmateooriani. Diferentsiaalgeomeetrial põhinevad ka tänapäevased füüsikateooriad.
Täpsemalt, kõik senised füüsikateooriad on kirjeldatavad ühe diferentsiaalgeomeetria edukama teooriaga, mida kutsutakse kalibratsiooniteooriaks (gauge theory). Nii üldrelatiivsusteooria, mis kirjeldab suurte asjade maailma, kui ka kvantväljateooria, mis kirjeldab mikromaailma, need on mõlemad kalibratsiooniteooria erijuhud.
Karen Keskulla Uhlenbecki suur teene matemaatikas (ja ka füüsikas) on see, et ta näitas, et teatud osakestefüüsikast tuntud teooriad on matemaatiliselt mõistlikud teooriad. Näiteks Yang-Millsi teooria kirjeldab looduses tuntud tugevat vastasmõju ehk kvarkide ja gluuonite nimelisi osakeste käitumist. Kuid Yang-Millsi teooria puhul kaheldi aastakümneid, kas tegu on ikka matemaatiliselt ilusa ja kooskõlalise teooriaga.
Karen Keskulla Uhlenbeck näitaks, et see teooria on matemaatiliselt täiesti mõistlik ja teatud juhul ka lihtsalt lahenduv. Muide, Yang-Millsi teooriat ta siiski lõpuni lahendada ei suutnud, vaid ainult teatud erijuhtudel. Selleks aga soovitab Andi Hektor seda teooriat kõigil lahendada proovida, sest selle eest on miljoni dollari suurune Milleniumi auhind välja pandud.
Mõistagi võib küsida, kas Karen Keskulla Uhlenbecki sidumine Eestiga on ikka õigustatud - on ta ju USA matemaatik, seal sündinud ning kasvanud. Karen Keskulla Uhlenbeck sündis Ohios 1942. aastal.
Ometi on ta oma persooniintervjuus väljaandes Celebratio Mathematica välja toonud just selle, et tema vanaisa on eestlane, kes sündis küll Riias. Ta selgitab, et tema esimene perekonnanimi Keskulla tuleb sõnast keskküla.
Samas intervjuus toob ta välja, et hakkas matemaatikaga tegelema protestist, kuivõrd toonane ülikoolisüsteem soosis n-ö tüdrukute erialasid ja kolledžeid ja poiste omi. Matemaatika oli aga eriala, milles polnud "keelatud" või tüdrukutele sobimatuid teemasid.
Doktorikraadi matemaatikas kaitses ta 1968. aastal Walthami Ülikoolis, Massachusettsis. Oma teaduskonnas oli ta toona üks vähestest naistest. Mõistagi ei tunnistanud kõik naist matemaatikuna, ehkki oli neidki, kes tunnustanud tema andekust ja teadmisi. Oma 1996. aasta essees kirjutas ta: "Meile öledi, et me suuda tegeleda matemaatikaga, sest oleme naised. Mulle meeldis tegeleda asjadega, millega justkui poleks pidanud. See oli omamoodi legitimeerimise mäss."