Öösorr viibib praegu talvitusaladel Kagu- ja Lääne-Aafrikas ja naaseb Eestisse aprilli lõpus. Männikutes elav rästa suurune kirju lind eelistab tegutseda öösel. Päevavalgel püsib ta liikumatult ja sulandub ümbritsevasse keskkonda, mistõttu on öösorri näinud vähesed. Rohkem on teada linnu omapärane nurruv häälitsus, mida võib kuulda soojadel suveöödel.

Eestis pesitseb hinnanguliselt 10 000 – 20 000 paari öösorre ja vähearvuka liigina kuulub ta III kaitsekategooriasse. Peamisteks arvukust mõjutavateks teguriteks peetakse elupaikade kadumist intensiivse metsamajandamise ja toiduks olevate putukate arvukuse langust pestitsiidide kasutamise tõttu, samuti röövloomade saagiks langemist.

Öösorri munad. Autor: Didier Descouens/Wikimedia Commons

Vanarahvas öösorrist: päeval laiskkull, öösel vilgas ketrajapiiga

Ööketraja, päevapetis, sääsekull ja kaeratsura – on vaid mõned rohkem kui sajast nimest, mis vanarahvas öösorrile on andnud. Tähelepanuta pole jäänud ei öösoristaja hääl, käitumine ega elupaik. Ometi teame selle salapärase öölinnu elust ja tegemistest Eestis vähe. Ilmselt paljud on tema nurruvat laulu kuulnud või näinud ööema autotulede valgel teel lösutamas, kuid lähemat tutvust on takutoristajaga õnnestunud sobitada vaid vähestel.

"Ilmselt on paljud kuulnud öösorri sorisevat laulu või märganud teda öisel teel tulede vihus ööliblikaid püüdmas, kuid liigi käekäik on senimaani ebaselge," põhjendas aasta linnu valikut projektijuht Aarne Tuule. "Liigi arvukuse üheks mõjutajaks on muuhulgas öösorride hukkumine autoteedel. Eestis on lindude hukkumist liikluses laiemalt uuritud vähe ja seetõttu võetakse see temaatika öösorriaastal varasemast enam luubi alla."

Kassikull pole suur, pole pisike

• ka rästa suurune, pikkade tiibade ja pika sabaga.
• Nokk pisike ja väga vähe konksus, jalad lühikesed ja tumedad, silmad suured mustpruunid.
• Ülapool tumepruun, halli- ja mustakirju, alapool kollakaspruun, musta viirutusega.
• Isaslinnu tiibadel ja sabanurkadel tunnuslikud kriitvalged laigud, mis emaslinnul ja esimese aasta noorel puuduvad.
• Tihti istub maapinnal või lamab puuoksal pikuti selle suunaga, mitte oksaga risti.
• Lend hääletu, kakutaoline, seejuures näha pikk sirge saba ja pikad kitsad tiivad.
• Liugleb liikumatuil tiivul, kergelt ja järsult suunda muutes.

Öösorr ehk Caprimulgus europaeus. Autor: b.gliwa/Wikimedia Commons

Kevadel hakkab ornitoloogiaühing koguma vaatlusi öösorridest, et täpsustada liigi levikut ja elupaigakasutust Eestis. Kavas on veel aasta lindu tutvustavad ettekandeõhtud ja suvised ööretked, kus loodusradadel üheskoos öösorre otsitakse. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Aasta linnuga saab tutvuda öösorrile pühendatud veebilehel.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda ornitoloogiaühingu veebilehel.