Metsiste arvukust saab hinnata junnide põhjal ({{commentsTotal}})

Metsisekukk.
Metsisekukk. Autor/allikas: Jaanus Tanilsoo

Varjatud eluviisiga loomade arvukuse ja elupaigakasutuse kohta kogutakse sageli andmeid näiteks nende jälgi, puhkepaiku või väljaheiteid loendades.

Paraku võivad sellised kaudsed loendused sisaldada vigasid, millest loendaja ei pruugi teadlik olla – jälgi loendades võib korduvalt sattuda sama isendi rajale, mis võib põhjustada tegelikust suurema arvukushinnangu. Seepärast on kaudsete loenduste täpsuse suurendamiseks kriitilise tähtsusega teadmine, kui kaua jäljed püsivad.

Väljaheidete loendamist kasutatakse lindude puhul suhteliselt harva, pigem tehakse seda imetajate nagu sõraliste, jäneste, elevantide puhul. Siiski kasutatakse väljaheidete loendamist näiteks metsakanaliste – ka tänavuse aasta linnu metsise (Tetrao urogallus) – arvukuse hindamiseks.

Korjatud junnist on võimalik saada teavet isendi toidusedeli, värskest proovist ka keskkonnast põhjustatud stressitaseme kohta. Talvisel perioodil toitub metsis valdavalt okaspuude okastest, mis väljaheitena on kui tihke ja kompaktne heinapressimasina läbinud junn. Suvisel mitmekesisema toidulauaga perioodil on metsise väljaheited veidi teistlaadse koostisega, kuid samuti kompaktsed ja äratuntavad.

Metsise väljaheited. Autor: Arne Ader / loodusemees.ee

Sageli ööbivad talvitavad metsised ühtedel ja samadel puudel ning nii võib piiratud alalt leida hulgaliselt väljaheiteid.

Metsiste väljaheiteid loendades on eeldatud, et junnid püsivad keskkonnas piisavalt kaua, et meetodit aastaringselt kasutada. Metsisejunnide lagunemist looduses uurisid ornitoloogid Austria Alpides (https://doi.org/10.1007/s10344-018-1187-9). Lagunemist võivad mõjutada mitmed tegurid nagu elupaiga mikrokliima, pisiimetajate rohkus, sademed. Seetõttu uuriti junnide püsivust ajas nii looduslikes oludes kui ka tehislikus kasvuhoone kontrollitud tingimustes.

Tulemused näitasid, et metsisejunnid lagunevad väga aeglaselt – looduses lagunes pärast 98-päevast vaatlusperioodi täielikult vaid 6% junnidest, seejuures puudusid 43%-l junnidest märkimisväärsed lagunemismärgid.

Junnide lagunemist mõjutas eelkõige elupaiga mikrokliima: lagunemine oli aeglasem vähese alustaimestikuga aladel ja kändudel, kiirem aga mustikarohke alustaimestikuga metsas; märkimisväärne ei olnud junnide hävitamine teiste loomade poolt.

Lausa 2/3 junnidest olid aasta hiljem märgatavad ja seega sobilikud metsiste tegevuse kaardistamiseks.

Kasvuhoone kontrollitud tingimustes junnide lagunemist jälgides selgus, et rohke ja intensiivne vihmasadu on olulisim lagunemist kiirendav tegur.

Kuna junnide väga aeglast lagunemist Alpides kinnitasid nii looduses kui ka tehistingimustes saadud andmed, on tõepoolest võimalik väljaheidete alusel metsiste arvukusele usaldusväärset hinnangut anda. Siiski tuleks loendajatel meeles pidada, et välistamaks teistkordset loendust tuleks junnid ka kokku korjata. Seega, metsise loendajad – junn tasku!

Linnuvaatleja teadusuudiseid kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: