Kui keeruline on kirjutada teadusest nii, et täpsus ei läheks kaduma ja et see oleks inimlikus keeles?

See on ikka omaette kunst. Nagu sa mainisid, 13 aastat on selleks mul kulunud ja aega olnud seda lihvida. Tegelikult natuke rohkemgi - "Labor" tuli pärast seda kui Vikerraadios "Teadusuudised" algasid. Nii et praktika, praktika ja veel kord praktika.

Lisaks preemiate üleandmisele räägiti täna Tartus ka sellest, et teadlased peaksid senisest enam olema aktiivsed sotsiaalmeedias. Kui teadlased on sotsiaalmeedias, siis kas teadusajakirjanikke on üldse vaja?

Ma arvan, et teadlased kindlasti võiksid võtta rohkem sõna sotsiaalmeedias. See annab vahetu kogemuse ja vahetu suhtluse võimaluse kõigile teadlastega.

Kuid ma arvan, et teadusajakirjanikku ikka on vaja ka. Ega üks ei sega teist. Ja teadusajakirjaniku eelis võib-olla puhtalt teadlase otsesuhtluse ees on see, et esiteks, teadusajakirjanik võib-olla oskab paremini seda sõnumit edastada, nii et kuulaja, vaataja, lugeja saab aru sellest, mida teadlane võib-olla saab veel paremini aru, aga ei oska nii hästi võib-olla edasi anda. Mõned suuremad geeniused välja arvatud.

Teine asi on see, et teadusajakirjanik on neutraalsel positsioonil. Ta on teadlasest distantseeritud. Teadlane võib-olla ikkagi natuke ajab oma asja, ta on väga seotud oma tööga, see on talle väga hingelähedane. Teadusajakirjanik annab võib-olla natuke neutraalsema ja mõnes mõttes objektiivsema pildi loodetavasti.

Meil on päris palju ja päris head teadusajakirjandust, eriti viimasel ajal. Miks ikkagi Eestis on nii laialt levinud igasugune voodoo?

See on tõesti üks küsimuste küsimus. Aga ma arvan, asi on ju selles, et inimlikus mõttes on kõik huvitav - teadus on huvitav, voodoo on huvitav. On väga palju huvitavaid asju ja ega siis ei saa ju inimestele ette heita seda, et huvitavad asjad neid huvitavad. Miks just Eestis nii on? Vat see on juba üks küsimuste küsimus...

...mida võiks mõni teadlane uurida?

Seda võiks uurida.

Sa tegeled teadusuudistega iga päev. Mis võiks olla need väikesed teadusuudised, mis on täna juba välja öeldud ja mille puhul meie, tavalised inimesed ei tea või ei saa aru, et need on tegelikult suur uks tulevikku?

Sellega on ju nii, et ega me täpselt isegi ei tea. Ka näiteks siis, kui avastati elekter, heideti teadlastele ette, et see on ju täiesti elukauge asi, mida sellega ometi peale saab hakata. Ometi, tänapäeval me näeme, et elektrit me kasutame igapäevaselt.

Ma arvan, et kas või see Higgsi boson, mis mõni aasta tagasi avastati. Sellel võivad olla tulevikus vägagi olulised rakendused, mida me praegu üldse ei teagi.

Selliseid meditsiiniteaduse avastusi on lihtne ennustada. Tavaliselt öeldakse, et 10-15 aasta pärast jõuavad apteeki need ravimid. Sks siis ole näha.