"Praegu räägitakse, kuidas krüptoraha tüüpi plokiahelad ühiskonda muudavad. Tõttame asendama nendega riiklikult olulisi süsteeme või vähemalt räägime sellest võimalusest. Samal ajal pole kontrollitud kasvõi seda, miks see peaks see üleüldse homme töötama. Krüptorahad põhinevad sotsiaalsel ja füüsikalisel, mitte matemaatilisel fenomenil," leidis Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor ja AS Cybernetica vanemteadur Ahto Buldas. Just sotsiaalse poole uurimisele pole aga pööratud seni tema hinnangul piisavalt või peaaegu üldse tähelepanu.

Professor viitas, et bitcoini 2008. aastal kirjeldanud Satoshi Nakamoto põhieesmärk oli e-kaubanduse jaoks usaldusväärse elektroonilise sularaha loomine, ei midagi muud. Esitletud lahendus võimaldas vältida sama raha mitmekordset kulutamist ja maksete tagasivõtmist. Kõige selle juures polnud vaja usaldada ühtegi kolmandat osapoolt. E-poodide pidajad said kergendatult hinnata. Teoreetiliselt pole digitaalse arveraamatu üle võimu isegi superriikidel, mille tegevus piiras eelnevalt loodud digitaalsete valuutade nagu E-Gold mõjukust.

Just see aitas viia 2008. aasta panganduskriisile järgnenud ajastul lennukamate mõteteni. "Bitcoin oli otsene rünnak olemasoleva pangandussüsteemi vastu. Plokiahelat võib näha väljakutsena klassikalistele riigiinstitutsioonidele. Kujutage näiteks maailma, kui kõik poliitikute sõnumid talletataks igavesti ja keegi ei saaks neid tagantjärgi moonutada," sõnas Alexander Norta, Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi dotsent. Muu hulgas võiks vähendada halastamatu läbipaistvus korruptsiooniohtu ja võimestada volitusdemokraatiat.

Selle eeldusena peab aga suur hulk inimesi panustama plokiahela ülalhoidmisse vabatahtlikult või tuleb leida nende motiveerimiseks majanduskasu kõrval midagi muud. "Paljud ütlevad, et krüptoraha on üks plokiahela rakendusi, aga ei, see on selle käimapanev mootor. Ilma selleta puudub nende töötamiseks praeguse teadmise alusel sotsiaalne põhjus," laiendas Buldas. Katsed siduda krüptovaluuta kaevandamiseks kulutatav energia millegi kasulikuga, näiteks GridCoini näol teadusarvutuste tegemistega, on seni suuresti ebaõnnestunud.

Evolutsioon või revolutsioon?
Salapärase Satoshi Nakamoto või pseudonüümi taha koonduv rühmitus oli aga nii Norta kui Buldase hinnangul teenäitaja rohkem kui ühes võtmes. Hakatuseks pani see aluse täiesti uuele vabavaral põhinevale ökosüsteemile. Samuti näitas Nakamoto taaskord, et maailma ei muuda vaid teadlased, vaid ka insenerid. Olgugi et 2008. aasta uurimus põhines suuresti varem avaldatud teadustööde ja esitletud ideede uuel viisil kokkupanemisel.

"Ta suutis lahendada sellega kaks infoteadlasi pikalt vaevanud väljakutset. Süsteemiga hoitakse ära sama raha kaks korda kulutamine. Olulisemana annab see vastuse bütsantsi kindralite probleemile," selgitas Alexander Norta.

Hüpoteetilises olukorras piirab sama linna mitu kindralit, kes peavad kokku leppima ühises rünnakuajas. Samas pole teada, kas läbi linna sõnumit viivat käskjala sõnumit loetakse ja muudetakse vaenlase poolt ning kui palju saab usaldada väeosi juhtivaid leitnante ja kindraleid. Samamoodi peavad Bitcoini võrgustiku kasutajad kokku leppima, kellelt kellele ja kui palju raha liikus.

Võti peitus plokiahelas. Ühtse arveraamatu täpne koopia on hoiul kõigi käes. Sinna värskeid tehinguid käsitleva lehe lisamiseks peavad nad lahendama puhta arvutusvõimsuse toel keeruka matemaatilise probleemi. Keskeltläbi kulub selleks 10 minutit. Võrreldes tehtud tööga on lahenduse õigsuse kontrollimine väga lihtne. Ühtlasi veendutakse sellega arveraamatu teiste sissekannete täpsuses. Nende võltsimiseks peaksid toetama uut väärtust enam kui 50 protsenti võrgustiku liikmete arvutusvõimsusest. Kui kõik peab paika, lisatakse uus leht kõigi arveraamatutesse.

Probleemi esimene lahendaja saab tehtud töö eest vaevatasu. Mida rohkem on inimese käes arvutusvõimsust, seda tõenäolisemalt ta tasustatud saab. 2018. aasta novembri seisuga saab ploki lisamise eest 12,5 bitcoini ehk umbes 80 000 dollarit.

Süsteem on ennast koos sadade teiste koopiatega õigustanud. Tehinguid saab teha usaldamata seejuures ühtegi kolmandat institutsiooni, olgu selleks pank või valitsus. Sellegipoolest bitcoinidega kohvikus aga küllaltki tõenäoliselt kohvi eest tasuda ei saa või puudub selle vähemalt mõte.

Dinosaurus muutuvas maailmas
Bitcoini piirangud on osaliselt lisatava ploki suuruse tõttu juba olemuslikult piiratud. "Bitcoini-süsteemi ülalhoidmiseks kulub võrreldav kogus energiat, kui kulutab Eesti. Samas on tehingumaht mitte lähedane VISA-maksesüsteemile, vaid Kadaka Selveri omale," märkis Ahto Buldas. Professor lisas, et tehtavate tehingute piiri enam väga palju tõsta ei anna. Keskeltläbi läheb praegu päevas arveraamatusse kirja 250 000 ülekannet.

Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liikme Asse Sauga nentis, et praeguseks on Bitcoin kasutusele jalgu jäänud. Samas viitas ta, et süsteemi avatuse tõttu on võimalik seda edukalt edasi arendada. "Kõige suurema potentsiaaliga tehnoloogia, mis toob krüptorahade maailma täiesti uued dimensioonid, on Lightning Network. Tegemist on n-ö järgmise kihi ülekannete võrguga plokiahela peal, mis lubab raha saata hetkega ning sisuliselt null teenustasudega. Selle kasvul pole piire," tõi Sauga näite.

Ahto Buldas lisas, et plokiahela kasutamisele vaatamata on bitcoini ründekindlus võrreldes varem loodud krüptolahendustega piiratud. "Kunagi olid võimatuse astmed palju kõrgemad – nende murdmiseks poleks tohtinud leiduda universumis piisavalt ressursse. Alternatiivse bitcoini arveraamatu tegemine nõuab palju energiat, aga keegi ei taha väita, et seda planeedil ei jagu," viitas professor. Seda ilmestab kasvõi tõdemus, et bitcoinile sarnanevaid süsteeme on üle 500. Satoshi nägemuses ei tohiks alternatiivse ahela tegemine võimalik olla.

Pangandust laiemalt on jõudnud bitcoin aga sellegipoolest Sauga hinnangul mõjutada. "Kümme aastat tagasi oli pankades R&D osakond haruldane, täna on see pigem reegel," laiendas Sauga.

Kaevandamine ei kao
Ühe paljulubavama alternatiivina nähakse töö tõestamise (proof of work) asemel osa tõestamisel (proof of stake) põhinevat süsteemi. Selle puhul pole teise alternatiivse ahela tegemine võimalik omamata süsteemis arvestavas koguses krüptoraha. "Need, kes oleksid huvitatud ründe tegemisest, näiteks kõigi maksete hävitamisest, seda teha ei saa. Seda teha saavad inimesed pole sellest jällegi huvitatud," selgitas Ahto Buldas. Mänguteooria alusel pole aga veel täielikult selge, kas ja kui hästi toimiks sellel põhinev süsteem pikemat aega.

Tehtud töö tõendamisel põhinevad krüptorahad mõjutavad juba praegu planeeti tervikuna. Kuigi teaduskirjandusse on jõudnud krüptorahade keskkonnamõju uurivaid töid veel küllaltki vähe, on nendega seonduvad süsihappegaasi koguemissioonid võrreldavad keskmise suurusega riikidega. "Bitcoin ilmestab koos teiste kübervaluutadega suurepäraselt, et enam pole vahet, kas tegutseme digitaalses või päris maailmas. Sellel on mõõdetav mõju," märkis ühe taolise töö autor Max Krause. Kokku paiskasid kaevurid bitcoini, Monero, Etherumi ja Litecoini kaevandamisel aastatel 2016–2018 õhku vähemalt 3–15 miljonit tonni CO2.

Eesti Krüptoraha Liidu liige Asse Sauga nentis, et täielikult kaevamine kuhugi ei kao. "Mingis teatud olukorras on see parim võimalik viis hajusvõrgus konsensust saavutada. Mis muutub, on ressurss, mida kaeveks kasutatakse. Kaeve on juba täna liikumas taastuvenergiate peal. Pidevalt areneb ka riistvara," laiendas Sauga. Mõelda võib ka piirkondadele, kus toodetavat taastuvenergiat täielikult ära kasutada ei jõuta. Ülejääva energia võiks muuta krüptovaluutaks. Seda saaks kasutada omakorda taastuvenergialahenduste arendamiseks riigi või planeedi teistes osades.

Bitcoini pärand
Lähiaastatel bitcoin tõenäoliselt ei kao ja võib tähistada isegi oma 20. aastapäeva. Kuigi see polnud 2018. aasta novembri seisuga väärt enam ligi 20 000 dollarit, vaid ainult 6500 dollarit, on kasvanud selle väärtus alates esimese bitcoini kaevandamisest kasvanud selle väärtus enam kui kaks miljonit protsenti. "Viimased paar kuud on bitcoin olnud oluliselt stabiilsem kui nii mõnigi aktsia või mõne riigi ametlik valuuta," lisas Asse Sauga.

"Bitcoiniga ei juhtu järgmise aastaga mitte midagi ning see hullus võib kesta aastaid ja aastaid. Ent ma loodan, et selle taustal juhtub ka midagi kasulikku. Inimesed vaatavad maailma natuke teise pilguga," leidis Ahto Buldas. Professor tõi välja, et enne plokiahela buumi pandi suuri lootusi kesksetele serveritele ja nende usaldusväärsele haldamisele. Süsteemi ründekindluse jälgimine ei osutunud aga kuigi lihtsaks. Plokiahel oli üks samm jälgitavuse parandamise suunas.

"Tõenäoliselt loodavad bitcoini loojad ja haldajad luua sellest maailma ühe kõige tugevama valuuta, millega saaksid omavahel arveid klaarida isegi rahvusriigid," ennustas Alexander Norta: "Kuid ma soovitaks krüptorahadega tutvust teha ka kõigil teistel. See aitaks mõista, et see pole vaid spekulantide ja kurjategijate pärusmaa". Kuigi dotsent tunnistas, et plokiahelat ümbritseb praegu märkimisväärselt haipi, võiks see sillutada pikas plaanis sillutada teed läbipaistvamale ja vastutustundlikumale ühiskonnale.